veesooni otsides käes hoidis. Veesoone kohal pidi oksa tipp allapoole käänduma. Pilda valmistamisega seostus mitmesuguseid maagilisi toiminguid. Näiteks pidi sellele erilise väe andma valmistamine volbriööl, 1. mail. Mõju metsade looduslikule mitmekesisusele, võimalused tänapäeval Puude juurte ja okste endisaegsel kasutamisel ei olnud metsade looduslikule mitmekesisusele kuigi olulist mõju. Erandiks on ehk olnud kaseokste ja noorte kaskede tuppatoomise komme kevadiste ja suviste pühade ajal. Komme on olnud nii populaarne, et ajakirjanduses on sel teemal korduvalt sõna võetud juba 19. sajandist alates. 1845. aastal protesteeris noorte kaskede rohke raiumise vastu kevad- ja suvepühadel oma kirjutistes balti-saksa publitsist Alexander Friedrich von Hueck. 1930-ndatel aastatel puhkes sel teemal päris tuline poleemika ajakirja "Eesti Mets" veergudel. Nüüd kutsusid Eesti metsakasvatajad üles loobuma vanast kombest ja säästma noori kaski
Leidub tähtpäevi, mille tundmisest kaugemal kui äärealadel pole mingit märki. Sellised on Lääne- ja Loode-Eestis skandinaavia- ja soomemõjuline nuudipäev (7. jaan.) ning olevipäev (26. juuli), põhjarannikul soomlaste vahendatud tabanipäev (püha Stefanuse mälestuspäev, 26. dets.), paljud maa idaosas Peipsi piiril tuntud veneõigeusu tähtpäevad, nagu midrusk (püha Dmitri mälestuspäev, 26. okt.), nahtsipäev (püha Anastasia mälestuspäev, 29. nov.) jts. Jõulukuuse tuppatoomise ja ehtimise tava on Eestisse jõudnud Saksamaalt alles veidi üle saja aasta tagasi ilma maagilise tähenduseta. Päris hiline on valentinipäeva (14. veebr.) jõudmine Eestisse, kultuurikontaktide tulemus on volbripäeva (1. mai) tähistamine üliõpilaste pühana, ka on alles äsja hakatud tähistama advendiaega. Talupidamiste taandudes ei ole praegusajal enam kohta endiste elatusaladega seotud töökalendril; püsib, areneb ja võetakse ka rahvusvahelisest
annaabi.ee 
