Õhtul süüdati jaanituli, aasta kõige olulisem tuli. Jaanituld tehakse tänagi, see tava on üsna vähe muutunud viimase saja aastaga. Kui, siis ehk seevõrra, et sajandi eest oli jaanituli sagedasti paik, kuhu koguneti igas vanuses pereliikmetega ühiselt lõbutsema. Jaanipäevaga seostuvad mordvalastel mitmed rahvusvaheliselt tuntud tavad. Need on ühised venelastega: ravimtaimede korjamine, kaskede jm roheluse tuppatoomine, veeprotseduurid. Lapsed loobivad üksteist veega. Usk jaanikaste tervistavasse toimesse pole külades veel taandunud. ,,Jaanipäeva hommikul enne kastet tõusta, pesta kastega haigeid kohti, kui kaste maha tuleb" - see on terviseks. Kes kastega silmi peseb, see on kaunis. Palja jalu tuleb käia, kui jalad on haiged. KUS SAI ALGUSE JAANIPÄEV Ristija Johannes sündis umbes kuus kuud enne Kristust ja oli tema emapoolne sugulane
niisk jäid sisse · Räimed pesti pärast puhastamist läbi mitme vee ja pandi alati enne verisoola kas üheks päevaks, ööpäevaks või pooleteiseks päevaks · Põliseks peolauasoolaseks oli Eesti talupojal heeringas RAHVAKALENDRI TÄHTPÄEVAD JAANUAR(näärikuu, helmekuu) 1. Jaanuar- nääripäev e. uusaasta Ühe aasta lõpp, teise algus Päikese võimu kasvamine InnocentiusII Kombed: õlgede tuppatoomine nääripoiste ütlus: ,,tüdrukud mehele, kanad muneme, lambale 2 talle Söök/Jook: siga kapsas jõululeib vorstid pähklid keedetud oad, herned Töö keelud: ei tohtinud kedrata 6. Jaanuar- kolmekuningapäev Kolm Tarka e. maagi tulid hommikumaalt Kristust kummardama Kombed:
puu. Vihtu tehti nii aru- kui ka sookasest. Sookasest vihta teati tugevamini lõhnavat. Aga arukasest vihal pidid jälle lehed tugevamini okstel püsima. Viha tegemisel peeti parajaks sellist kimpu, mis parajasti pihku ära mahub. Valmis vihad riputati paarikaupa kokku seotult kuivama. Koht pidi olema hästi tuulduv, kuid varjuline. Laialdaselt tuntud tavaks oli suurte kaseokste või sagedamini isegi kaselatvade või noorte kaskede tuppatoomine suvistepühadeks ja jaanipäevaks. Kevadel tuppatoodud noorte lehtedega suurtel kaseokstel või noortel kaskedel oli olemas oma nimetuski meiud. Saaremaal nimetati nende järgi koguni maikuud meiukuuks. Puude okste seas, mida vanarahvas kasutas, olid kaseokste järel sageduselt teisel kohal kuuseoksad. Okstest valiti välja võimalikult pikad ja vibalikud oksad ning aeti need ladvapoolt alates lõhki. Niisugused valmis vitsad käänati võrusse ja sellisel kujul
annaabi.ee 
