peale... et ta oma jala siin ära kuivatab ja hommikuni LAURA: Mitte keegi peale ei võta... ilusasti soojas istub. (Laurale.) Teeme teed ROLAND: Tund aega ei tulnud ühtegi ja... masinat ja Laural hakkas kohutavalt külm. ROLAND: Siis jään mina ka siia. Miks mina LAURA: Mul on jalad märjad. ei või jääda? Keda ma segan? ROLAND: Tulime sealt tupiku märgi alt, see OSVALD: Mis siis nüüd on? Kas mina oli ainus tee. Äkki saaksime siin hommikuni küsin, kust te tulete, kuhu te lähete, miks te ära konutada. öösel hääletate, mille eest teid öösel autost OSVALD: Sa kuradi raisk! Vana raisk, ma maha tõsteti, sest siit ei keera ükski tee ütlen! On kuradi jama, ma ütlen. Oh sa mujale ära, miks te kõnnite neli kilomeetrit kuradi kurat
Samaaegselt koputatakse uksele. Osvald istub liikumatult. Koputus kordub mitut puhku, kuni koputajad ise ukse avavad ja tuppa piiluvad.) ROLAND: Tere, meie koputasime. LAURA: Roland koputas. ROLAND: Mina koputasin. LAURA: Tere. Tema on Roland ja mina olen Laura. ROLAND: Meil on selline jutt, et jäime öö peale... LAURA: Mitte keegi peale ei võta... ROLAND: Tund aega ei tulnud ühtegi masinat ja Laural hakkas kohutavalt külm. LAURA: Mul on jalad märjad. ROLAND: Tulime sealt tupiku märgi alt, see oli ainus tee. Äkki saaksime siin hommikuni ära konutada. OSVALD: Sa kuradi raisk! Vana raisk ma ütlen! On kuradi jama ma ütlen. Oh sa kuradi kurat! Kuradi raisk! No mida ma saan ütelda. Ma teadsin, et see nii lihtsalt ei lähe. Ma nagu aimasin, et mingi jama tuleb. Oh sa kuradi raisk! Vana raisk ma ütlen! ROLAND: Ega meil nüüd surmahäda ka ole. Andke andeks. Võime kohe ära minna. Asi ei ole nii hull. OSVALD: Mine ära jah. Asi ei ole nii hull! Mida sina tead
annaabi.ee 
