organism, mõistuse ja kõnevõimega ühiskondlik olend, kes suudab valmistada tööriistu ja nende abil keskkonda mõjutada ning muuta. Targa inimese järeltulijateks peetakse kõiki praegusaja rasse ja rahvaid. Klassikaline kujutluspilt inimese evolutsioonist kui sirgjoonelisest liikumisest progressile mugav, ent paraku väär nägemus. Tegelikkuses elas Aafrikas 2 miljoni aasta eest mitmeid erinevaid hominiidiliike, millest mõned osutusid hiljem evolutsiooni tupikharudeks. Kasutatud kirjandus: · http://www.hot.ee/krono/IIosa.htm · http://alorents.googlepages.com/inimeseevolutsioon
Liigi isendite ellujäämist ja paljunemist soodustavaid omadusi nimetatakse kohastumusteks. Kohastumine on, et liigi isendid kohanevad elu tingimustega ise. Kirjelda lühidalt inimese evolutsiooni. Klassikaline kujutluspilt inimese evolutsioonist kui sirgjoonelisest liikumisest progressile – mugav, ent paraku väär nägemus. Tegelikkuses elas Aafrikas 2 miljoni aasta eest mitmeid erinevaid hominiidiliike, millest mõned osutusid hiljem evolutsiooni tupikharudeks Mis on antud teema juures kõige keerulisem, mis kõige kergem? Keerulisem on mikro ja makroevulutsioon ja elu areng maal. Kergem on evulutsiooni tõendid ja inimese põlvnemine
mõistuse ja kõnevõimega ühiskondlik olend, kes suudab valmistada tööriistu ja nende abil keskkonda mõjutada ning muuta. Targa inimese järeltulijateks peetakse kõiki praegusaja rasse ja rahvaid. Klassikaline kujutluspilt inimese evolutsioonist kui sirgjoonelisest liikumisest progressile – mugav, ent paraku väär nägemus. Tegelikkuses elas Aafrikas 2 miljoni aasta eest mitmeid erinevaid hominiidiliike, millest mõned osutusid hiljem evolutsiooni tupikharudeks. Milles bioloogid on praegu enam-vähem üksmeelsed? 1. Inimene on bioloogilise evolutsiooni teel eristunud loomariigist. 2. Inimlased (Hominidae) on lahknenud mingist inimahvide (Hominoidea) tüvivormist. 3. Inimene – Homo – kui tööriistu valmistav olend on vähemalt 2 mln. aastat vana. 4. Nii esimesed inimlased (Australopithecinae) kui ka esimesed inimesed (H. habilis ja H. erectus) tekkisid Aafrikas. H. erectus oli esimene inimlane, kes Aafrikast
ühiskondlik olend, kes suudab valmistada tööriistu ja nende abil keskkonda mõjutada ning muuta. Targa inimese järeltulijateks peetakse kõiki praegusaja rasse ja rahvaid. Klassikaline kujutluspilt inimese evolutsioonist kui sirgjoonelisest liikumisest progressile mugav, ent paraku väär nägemus. Tegelikkuses elas Aafrikas 2 miljoni aasta eest mitmeid erinevaid hominiidiliike, millest mõned osutusid hiljem evolutsiooni tupikharudeks. Looduslik valik Organismid võivad anda rohkem järglasi, kui neid ellu saab jääda. Kui mõni liik lakkamatult paljuneks, kataks selle liigi järglased kogu maa. Kuid kõik paljunemisikka jõudnud isendid ei anna järglasi. Seetõttu säilitavad liigid enam-vähem püsiva arvukuse. Ellujäämist ja paljunemist mõjutavad liigikaaslased, kellel on sarnased vajadused elupaiga ja toidu suhtes. Suurema tõenäosusega jäävad ellu ja annavad järglasi need isendid, kes erinevad oma
silmad, paljad kõrvad, hüppamiseks kohastunud tagajäsemed, iminapjad varbad). 1) Lõunaahvid e australopiteekused (umbes 1-6 miljonit aastat tagasi, inimahvide ja inimeste vaheaste, kahel jalal, aju rohkem arenenud, lagedal maal, sõid ka loomset toitu, algelised tööriistad). 2) Osav inimene e homo habilis (umbes 2 miljonit aastat tagasi, suurem koljumaht, kivist tööriistad). Aafrikas oli sel ajal veel mitmeid hominiidiliike, mis osutusid evolutsiooni tupikharudeks. 3) Püstine inimene e homo erectus (umbes 0,2-1,6 miljonit aastat tagasi, rändasid Aafrikas välja, jaht, lihatoidulised, kasutasid tuld). 4) Neandertali inimene e homo sapiens neanderthalensis (umbes 30 000-150 000 aastat tagasi, piklik nägu, ümar kukal, ajumaht suur 1400-1450 cm3, jääaja alguspoolel, kasv 155-156cm, suur aga madal pea, laup längus, suured silmakoopad, lai nina). 5) Pärisinimene e tark inimene e homo sapiens (30 000-40 000 aastat tagasi, kõrgeim
annaabi.ee 
