Ööl vastu 3. juunit ei saanud Cook ega tema meeskond und. Viimaks tõusis päike säravalt ja selgelt. Asi õnnestus täielikult ja see päev oli Cookil suurimaid elus. Ka teadusele andis ta erakordselt suuri tulemusi hoolikate vaatluste näol, mis pakkusid palju uudist. Pärast vaatlusi pididki Cook ja tema meeskond lahkuma muinasjutuliselt Tahitilt. Laev oli varustatud värske puuvilja, kala, liha, vee ja muu säärasega. Enne lahkumist tuli aga pärismaalaste pealik Tupia Cooki juurde ja palus, et teda kaasa võetaks. Et Tupia tundis väga hästi Tahiti ümbruse sõiduvett, siis otsustati ta kaasa võtta. Hiljem selgus, et ta oli talitanud õigesti, sest Tupia oli meeskonnale mitmeti kasuks. Nii lahkutigi saarelt, et liikuda edasi uute avastuste poole. Ükski mees Cooki laeva pardal ei haigestunud skorbuuti. Oma seniste mereretkede ajal oli ta palju kordi näinud, kuidas pooled või isegi üle poole
on hämmastavad kuid Hawaii saarte keel ja kultuur ei jäta kahtlust, et sealne pärisrahvas on Polüneesia päritolu. Teine oluline siire toimus hiljem, 1150. a paiku pKr, kui polüneeslased avastasid Uus-Meremaa. Kaugus on jälle kahetuhande miili ringis ning kuigi too maismaamassiiv on sootuks suurem kui Lihavõttesaared või Hawaii, oli selle ülesleidmiseks ometi vaja tublisti navigatsioonioskusi Kui James Cook aastal1 769 Uus-Meremaal randus, oli tal kaasas tahhiitilane Tupia, kes sai maooridega hõlpsasti keskustleda Ilmselt polnud maooride keel kuigivõrd erinev mõni sajand varem saabunud esmaasukate keelest. Polüneeslaste ja melaneeslaste retked võeti ette uurimisreiside koidikul. Nad Suutsid lahendada navigatsiooniprobleeme ja rajada edukalt asumeid kaugel oma kodusaartest. Esmareisid Tonga ja Fidži saartele toimusid läänemaailma retkedest palju varem, ent paraku puuduvad noist reisidest pärimused, rääkimata kirjalikest teadetest