seostub emakakinniti(mesometrium) Vasak ja parem emakaSARV (cornu uteri: sinistrum et dextrum) Eristatakse emakakinnitmist ja vabaserva (nagu munasarjal) Emakakeha (corpus uteri) emakasarvede ja –kaela vahel Emakakael (cervix uteri) emakakehast kitsam, tihkem, paksuseinaline moodustis, talitleb sfinkterina Jaguneb tupe-eesseks (portio prevaginalis) ja tupeosaks (portio vaginalis). Seda läbib emakakaelakanal (canalis cervicis uteri), millel on sisemine ja välimine emakasuue (ostium uteri: internal et externum). Emakakaelakanal on tavaliselt suletub limakorgiga, avatud on innaajal ja sünnituse vältel. Siseehitus: Serooskest (perimeetrium), selle alla jääb subserooskest. Lihaskest (müomeetrium) Limaskest (endomeetrium) veresoonterikas, paks, esinevad longitudinaalkurrud, seal paiknevad emakanäärmed.
suubumiskohtade vahel on 4,5cm. Mitterase emakas kaalub umbes 60-80g. Emakal on kolm osa: emakakeha, emakakitsus ja emakakael. Emakakeha (corpus uteri) moodustab emaka kogupikkusest 2/3. Tema ülemist osa nimetatakse emakapõhjaks (fundus uteri). Munajuhade suubumiskohtasid nimetatakse emakanurkadeks. Emakakitsus on umbes 1cm pikkune ühendusala emakakeha ja emakakaela vahel. Emakakael moodustab emaka pikkusest 1/3 ning jaguneb tupeüliseks osaks ja tupeosaks. Emakaõõs on kolmnurkse kujuga, tema ülemistes nurkades on munajuhade emakapoolsed avavused ning alumine tipp läheb üle emakakaelakanaliks. Emakas on lihaseline elund. Tema sein on 1-1,25 cm paksune ning koosneb serooskestast, lihaskestast ning limaskestast. Emaka serooskest e. perimeetrium on kõhukelme vistseraalse lestme osa. Serooskesta üleminek vaagnaõõne külgseinalt emakale toimub emakalaisidemena, milles kulgevad
annaabi.ee 
