ja eesti armee) 4.7Asutava kogu tegevus- moodustas EV valitsuse, võeti vastu 2 olulist õigusakti- ev põhiseadud 1920 aastal jõustus 21 detsembril, EV kujunes Parlamentaarseks dem, riigiks. Alustas tegevust 100 liikmeline ak 4.8 Tartu rahukõnelused/-konverents: rahulepingu sõlmimine, selle tingimused ja aktuaalsus. 2. veebruar 1920 määrati kindlaks Eestile sobilik riigipiir, nõukogude venema tunustas tingimustetea eesti vabariigi eseseisvust ning loobus kõigist õigustest eesitmaa ja rahva kohta. Eesti sai endise tsaari-venemaa kullafondist 15mil kuldrula. Eesti vabanes tsaari-venemaa välisõlgade tasunisest praegu aktuaalsed probleemid- Nõukogude vebemaa kohustus eestile tagasi andama eestists 1 ms ajal evakueeriud kultuurivarad sh tartu ülikooli varad eesti venemaa maismaa piiri küsimus eestimaa põhiseadus ütlb et see piir on määratud Tartu rahulepinguga
Vabariigi ehk Litbel. Samal ajal 1919. aastal M. Slezeviciuse valitsusel õnnestus: 1) Seista vastu majanduslikule kaosele, 2) Luua Leedu armee: 12 000 meest, 3) Rakendasid mobilisatsiooni. Leedu võitlus NSVL: Alles veebruaris 1919. aastal suutsid Leedu väed kogu rindel alustada korrapärast sõjategevust ja vastupanu Punaarmeele. Poola väed vallutasid Vilniuse ja Litbeli valitsus pages. 1919. aasta augustiks suruti Punaarmee Leedust välja. Sõlmiti vaherahu, millega NSVL tunustas Leedu valitsust de facto ja kinnitas, et Litbel enam ei eksisteeri (Rahu sõlmiti 12. juulil 1920 Moskvas) - 3 miljon kuldrubla, Vilniuse linn (Poola käes). Leedu-Valgevene NSV- Mõiste Leedu oli tol ajal üsna ebamäärane, haarates ajaloolistel põhjustel enda alla ka Valgevene. Seisukohta pooldasid enamlased, kes moodustasid Leedu-Valgevene Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi ehk Litbel. Domineerisid Nõukogude võimuorganites mitteleedulased. Leedulased olid selle
Breznev käis Prantsusmaal ja SLV- s. 1972 - Nixon käis Moskvas ja kirjutas alla SRP-1 lepingule. Helsingis toimus Euroopariikide julgeoleku ja koostöö nõupidamine. Selle Initsiaatoriks oli Soome president Kekkonen. 71 Loodi NATO ja VLO. 1966 - Prantsusmaa president de Gaulle käis Moskvas. Paranesid Prantsusmaa-NL-i suhted. Samal aastal astus Prantsusmaa välja NATO sõjalisest organisatsioonist. 1970 Ida-lepingud - SDV tunustas Saksa-Poola piiri, mis kulges mööda Oderi ja Neisse jõge. Tunnistas, et osa põlisest Saksamaast jääb Poolale. 1971 Leping Lääne-Berliini kohta. Suurbritannia, Prantsusmaa, USA, NSVL. SLV võib esindada Lääne-Berliini huve rahvusvahelistes organisatsioonides, kuid ei ole SLV osa. 1971 Breznev Prantsusmaal. 1972 SLV ja SDV suhete aluste leping - SLV tunnustas NL-i rahuliku kooseksisteerimis põhimõtet. Lääne-Euroopa loovutas sellega NL-ile Ida-Euroopa maad.
annaabi.ee 
