11 Vees immut. 21,76 20,62 448,69 4 79,86 0,45 8,9 19,8 12 hõre 20,7 21,9 453,33 4,5 82,44 0,45 9,9 22 Graafik 4.4 5. Järeldus Õhkkuiva männi niiskussisalduseks saadi 8,5%. Männi keskmiseks tiheduseks niiskusel 12% saadi 454,6 kg/m3. Keskmiseks survetugevuseks standardniiskusel saadi 41 N/mm2. Katsetulemuste põhjal saab väita, et vees immutatud männipuidu survetugevus on tunudvalt madalam kui kuivatatud puidu survetugevus. Graafikult ei tulnud survetugevuse sõltuvus niiskussisaldusest nii hästi nähtavale, sest puitu ei katsetatud tema küllastuspunkti läheduses ja sealt edasi piisavalt erinevatel kordadel erinevate niiskussisalduste korral, et jõuad tulemuseni, et peale küllastuspunkti saavutamist puidu survetugevus enam ei kahane. 6. Vastused küsimustele 1) Puidu omaduste sõltuvused niiskuse sisaldusest.
200 0,08 225 0,11 250 0,16 Puidu survetugevus ristikiudu R=P/a2 = 1962/400 = 4,9 N/mm2 P proovikehale mõjuv jõud [N] a2 - survepindala [mm2] a=20mm 200kgf=1962 N/mm2 6 Järeldus Õhkkuiva männi niiskussisalduseks saadi 8,5% (hõre) ja 9,6% tihe. Männi keskmiseks tiheduseks niiskusel 12% saadi 497 kg/m3. Keskmiseks survetugevuseks standardniiskusel saadi 49 N/mm2. Katsetulemuste põhjal saab väita, et vees immutatud männipuidu survetugevus on tunudvalt madalam kui kuivatatud puidu survetugevus. Graafikult ei tulnud survetugevuse sõltuvus niiskussisaldusest nii hästi nähtavale, sest puitu ei katsetatud tema küllastuspunkti läheduses ja sealt edasi piisavalt erinevatel kordadel erinevate niiskussisalduste korral, et jõuad tulemuseni, et peale küllastuspunkti saavutamist puidu survetugevus enam ei kahane. Ristikiudu survetugevuseks tuli 4,9 N/mm2 7 Vastused küsimustele 1) Puidu omaduste sõltuvused niiskuse sisaldusest.
otsisid tööd linnast. Asutused ja suurettevõtted, kes majanduse kõrghetkel koondusid linnadesse, majanduskriisi ajal asusid ümber linna lähedale maale, kaasates linnast kvalifitseeritud tööjõu. Selle tulemusena hakkasid linnlased käima tööl maal. Antud tendents kehtib ka praegu. Majandustõusu aastatel oli Eestis väga palju ettevõtteid, suhteliselt kõrge töötasuga. Seoses majanduskriisiga väga palju ettevõteid pankrotistus. Praeguseks on maksehäiretega ettevõtete arv tunudvalt vähenenud. Ka maksevõlgenevusega ettevõtete arv Tallinna Ülikool on suhteliselt väike. Kriisi ajal jäid turule ainult tugevad ja uue ja kaasaegse mõtlemisega ettevõtted. Haridus on riigi üks põhiline alussammas. Majanduse kõrgaastatel oli Eestis palju koole. Maapiirkondades oli võimalik saada vähemalt põhiharidus. Seoses majanduskriisiga langes üle Eesti koolide arv ja see tendents jätkub ka praegu. Ühelt poolt on mõistetav, et
annaabi.ee 
