Nad näitasid veenvalt, et tunnetades ümbritsevat maailma, interpreteerivad inimesed seda varasemate kujutluste põhjal. Tajutu pole vastuvõetud informatsiooni koopia. Ka probleemide lahendamine eeldab situatsiooni nägemist sobivate seoste valguses. See sünnib enamasti ootamatu avastuse ehk ahha-efektina. Gestaltistid näitasid, et luues soodsad välised olud, saab õppimist avastuslikul teel kiirendada. Avastuslikule õppele saab kaasa aidata situatsiooni tuntuseastme reguleerimisega. 4. Kognitiiv-informatsiooniliste õppimisteooriate üldiseloomustus. Assotsiatiivsed teooriad õppimise ja mälu käsitlemisel toetuvad asjaolule, et meelespidamine ja hilisem meenutamine sõltub õpitava ja varem õpitu vahelise assotsiatiivse seose iseloomust ning tugevusest. Tavaliselt kinnitavad seda teooriat uurimused mehhaanilise õppimise ilmingutest. Konstruktivistlikud teooriad ei piirdu
Tajutu pole vastuvõetud informatsiooni koopia. Sõltuvalt aktiveeruvast taustsüsteemist võivad ühe ja sama nähtusega kokkupuutuvad inimesed näha seda täiesti erinevalt. Ka probleemide lahendamine eeldab situatsiooni nägemist sobivate seoste valguses. See sünnib enamasti ootamatu avastuse ehk ahha-efektina. Geštaltistid näitasid, et luues soodsad välised olud, saab õppimist avastuslikul teel kiirendada. Avastuslikule õppele saab kaasa aidata situatsiooni tuntuseastme reguleerimisega. Õppimise mõistmisel on kesksel kohal arusaamine mälust ja selle talitlusest. Traditsiooniliselt käsitletakse mälu kas assotsiatiivsete või konstruktivistlike mudelite valguses. Kognitiiv-informatsiooniliste õppimisteooriate üldiseloomustus. Assotsiatiivsed teooriad õppimise ja mälu käsitlemisel toetuvad asjaolule, et meelespidamine ja hilisem meenutamine sõltub õpitava ja varem õpitu vahelise assotsiatiivse seose iseloomust ning tugevusest
annaabi.ee 
