suure ehitise? 4 Ehitamisel tuli palju arvutada ja arvestada kivide kohaletoomist kivimurrust, nende paigaldamist, sobitamist ja lihvimist. Need operatsioonid nõuavad suuri teadmisi ja oskusi. Kõige rohkem on arutletud kiviplokkide vedamise ja ülakorrustele tõstmise mooduste üle, kuna tohutuid raskuseid tuli viia rohkem kui saja meetri kõrgusele. Lahenduseks on pakutud mitmeid seadiseid, neist tuntumatena kaldteid ja kelke ning igat liiki hoobasid. Püramiidide peamine ehitusmaterjal oli kohalike kivimurdude halvema kvaliteediga lubjakivi. Katteplaadid tahuti peeneteralisest lubjakivist, mida saadi Niiluse idakaldalt. Hauakambri ja koridoride seinte vooderduseks kasutati seevastu graniidist plokke ja plaate, mis oli kaugemalt kohale veetud. Kivimurrust veeti jämedalt töödeldud plokid ehitusplatsile, kus toimus nende lõplik viimistlus
Merel liikus viikingilaev peamiselt suure nelinurkse purje abil, ranniku läheduses või jõgedel sõitmiseks langetati aga mast ning asuti aerutama. Kui vähegi võimalik, purjetasid viikingid ranniku nägemisulatuses ning päevavalgel. Avamerd ületades kasutati navigeerimiseks päikest ja tähti. Õige tee leidmiseks pandi teraselt tähele ka tuulte suunda, merelinde, lainete iseloomu. Paremini säilinud viikingilaevad on leitud rikaste viikingipealike matustest, tuntumatena võiks nimetada Osebergi ja Gokstadi laevu Norras. Ehkki ka neil juhtudel on puit siiski enamasti kõdunenud, kuid laeva kuju saab restaureerida säilinud raudosade järgi. On teada ka rohkesti drakkareid kujutavaid pilte. Tänapäeval on ettevõtlikud inimesed Skandinaaviamaades ehitanud uuesti mitmeid viikingilaevu ning isegi reisinud nendega päris-viikingiretkede laevateedel. Viikingirelvad Enamus Eestist leitud viikingiaegsetest relvadest esindavad laialtlevinud rahvusvahelisi relvatüüpe