peamine sissetulek. Oliivipuude arv ulatub kuni 120 miljonile, mis teeb 10 puud iga elaniku kohta. Eksporditakse ka muid eksootilisi puu- ja köögivilju, nagu näiteks: melonid, viinamarjad, apelsinid, kohvi, virsikud jne. Need moodustavad ekspordist 33%. Tähtsal kohal on ka loomad ja loomakasvatus. Populaarseimad on kitse-ja lambaliha ning nendelt saadud piim. Kitsepiimast valmistatakse meilegi tuntuf Feta juustu. Kreekas on esindatud ka sead, veised, kanad, küülikud ja tuvid. Huvitav on see, et olenemata paljudest saartest ja pikast rannajoonest ei sõltu Kreeka majandus peaagu üldse kalandusest. Ülepüük on kahandanud kalapüügist saadavat tulu ning Vahemere saastatus on selle majandusharu justkui hävitanud. Metsamajandus Kreeka territooriumist on umbes 30% kaetud metsadega. Põhilisteks puuliikideks on: mänd, nulg, tamm, pöök, vaher, hobukastan jne..
omaga , siis pr puhul on selle süs väljaarenemine oluliselt lühema traditsiooniga ja võiks ka öelda, et 19 saj teistest poolest võib ka Pr puhul hakata rääkima moodsast parl süst. Pr radikaliseerumispriotsess on tugevam ja hakkab varem peeale kui inglise kontekstis . Konservatiivne idee on oluliselt tugev Pr . Selgeks erinevuseks Pr ja Uk võrdlemisel on see, et Pr puhul Parlamendi domineeriv roll kaldub II MS järgsesse perioodi välja. Nii pr III ja IV vabariik on tuntuf just täidesaatva võimu hapruse ja nõrkuse poolest. Parlamendil on väga suur roll, parlament on väga killustunud , kuna ülkski pol peavool pole seotud ühe suure pol eralonnaga , kuna need on reeglina killustunud erinevateks parteideks. Reeglina on parlamendis 15-20 parteid ,selle tulemusena täidesaatev võim on nõrk ja Pr valitsetakse üsna palju vähemusvalitsuste kaudu. See mis toimub parlamendis ja selle ümber pole pol määrav , oluline oli see, et
annaabi.ee 
