"Alkeemik" ja alkeemia. ,,Alkeemik" on sümboliline raamat väga kuulsa kirjaniku Paulo Coelho poolt. See räägib Oma Loost, oma südame kuulamisest, enesekssaamiseks, sellest, mida on vaja, et tavalist, halli argipäeva kullaks muuta. Sõna ,,alkeemia" tuleb araabiakeelsest sõnast al-kimia. Araablased nimetasid alkeemiaks antiikteadlaste teooriaid keemia vallas, mis olid ühendatud traditsiooniliste usuliste kombetalitlustega. Seda ,,kullaks muutmise" oskust tuntigi keskajal kui alkeemiat, mis põhines keemilistel võtetel, mis pidid tavalise, ebatäiusliku metalli muutma palju väärtuslikumaks, kullaks. Alkeemia alla kuulub ka ,,Igavese Nooruse Eliksiir". Alkeemia põhivõtteks oli Suur Toiming, mille järgi tuli metalli erinevate keemiliste elementidega töödelda, kuni lõpptulemuseks oli kuld. Selleks toiminguks oli vaja väävlit, elavhõbedat, pliid, erinevaid happeid, töödeldavaid metalle ja lisaks veel soolasid
vähe. Perekond on hiinlaste jaoks kõige tähtsam. Lapsed peavad oma vanematest lugu ja aitavad neid vanaduspäevil. Siiditee: Peaaegu 4000 aasta jooksul on Hiina kultuur arenenud. Kuigi Hiina asub Euroopast suhteliselt kaugel, peeti juba vanal ajal Hiina ja Euroopa vahel sidet. Seepärast on loomulikud ka vastastikused kultuurimõjutused. Sajandeid kasutasid julged kaupmehed aeglast karavaniteed, mis ühendas Vahemeremaade ja Idamaade turge. Kõige väärtuslikum kaup oli siid ja sellepärast tuntigi seda teed siiditeena. Tänu ettevõtlikele kaupmeestele jõudsid Euroopasse sellised Hiina leiutised nagu paberraha, püssirohi, kompass ja tint. Suur Hiina müür: Läbi kogu Põhja-Hiina kulgeb keskmiselt 7,6 meetri kõrgune ja 4-6 meetri laiune müür, mille iga 180 meetri järel on vahitorn. See müür on 5000 kilomeetrit pikk ja pikkuselt teine inimkätega loodud ehitis. See ehitustöö kestis mitu sajandit. Hiina müüri on võimalik näha ka Kuult. Põhiandmed: Pindala: 9 593 961 km2
puitelamult Valgas. 27 Puitehitusviis võimaldas aga kasutada, vastupidi, just puiduspetsiifilisi elemente: kaunistusena levis rikkalik saelõikepits, eriti aknapealdistel ja viiluväljadel (Joonis 1.17). Puitehitusviisi puhul eristati teoreetilistes käsitlustes ja eeskujuraamatutes šveitsi, vene ja norra stiili, enamasti esinesid need aga segunenult ja sellist laadi tuntigi ennekõike lihtsalt “puitehitusstiili” nime all. Historitsismile oli omane ka armastus edevate nurgalahenduste vastu: tänavanurkadele paigutati efektsete tornide, erkerite ning rõdudega maju. Joonis 1.17 Lisaks puidus kiviarhitektuuri imiteerivale historitsismile arenes välja ka puitehitusstiil, kus püüti luua just võimalikult õhulisi ja puidu spetsiifilisi võimalusi esile toovaid saelõikekaunistusi (vasakul: elamu Rakveres).
annaabi.ee 
