perioodi tähtsaimad tegelased olid arstid. Nimekamad estofiilid ja eestlastest kultuuritegelased: Georg Julius von Schultz (Dr. Bertram) (1808-1875). Baltisakslane. Põhiliselt elas Peterburis, seal tegeles eesti kultuuriga. Tema üheks lemmikväljendiks oli ,,ka see läheb varsti mööda". Lisaks eesti kultuuri uurimisele on kirjutanud raamatu Peipsi vanausuliste kohta. Kalevipoja idee autor. Friedrich Robert Faehlmann (1798-1850) Friedrich Reinhold Kreutzwald (1803-1882) muretses oma tunnustamatuse pärast ja tahtis Venemaale minna, kuid Faehlmann keelitas teda Eestisse jääma, ütles, et siin on teda rohkem vaja. Estofiilide tegevuse põhisuunad: Eestlaste mineviku kohta andmete kogumine ja säilitamine. Sellega tegeles Õpetatud Eesti Selts (1838). 19. saj kuulusid sinna ainult mehed. Rajajate hulka kuulus ka Faehlmann. Muinasusundi uurimine (teema algatas K. J. Peterson, arendasid edasi Faehlmann ja Kreutzwald). Mõtlesid välja pseudomütoloogia (Taara peajumal,
Teisalt viitab oksehimu muidugi lugeja rikkumatule fsioloogilisele reaktsioonile. Lk 418 Krt Hellerma Sinine missa,mis tiitellehe andmeil olevat Valik reisikirju,pani mind tdinult ohkama.Olnuks minu tegemine,siis jtnuks lugemise kus kurat juba prast esimesi leheklgi,millel autor phendub programmilisele eestlase simamisele.Kurb,et tema peamiseks emotsiooniks kujuneb vihkamine.Armastusest uneleb ta ka,aga see hoovab abstraktse ideaalina,transtsendentsusena,igatsuliku troostina tunnustamatuse ja hljatuse eest. Lk 419 Ira Lemberi,samuti ammuse kirjutaja romaan viiulid kuulub lpetava raamatune triloogiasse,kuhu varem juba valminud-ilmunud Kummuli kuu ja Must ratsanik.Aga viimane kide ttavat,nagu kinnitab autor,ka iseseisvalt.Ttab kll,sest prast lugemist eelnevaid muretsema ei tki.Muide,le aegade krguv alternatiivajalooline,hurmavalt hpoteetiline teos on ikkagi Lennart Meri Hbevalge,mille uus redaktsioon linud aastal trkivalgust ngi.Ka Arvo
annaabi.ee 
