Tema seadused taasavastati 34 aastat hiljem. Mendel teostas katseid taimehübriididega, uuris tunnuste kujunemist järgnevates põlvkondades. Põhiliseks katsetaimeks aedhernes. Katsetaime valikuga Mendelil vedas. Aedherne bioloogiline sobivus geneetika katseteks: 1. aedhernes on üheaastane taim sai vastused kiiresti 2. aedhernes kuulub liblikõieliste sugukonda ja on looduslikult isetolmleja järelikult sai taimi kunstlikult tolmeldada 3. hernel on palju alternatiivseid tunnuspaare mendel uuris 7 tunnuspaari kujunemist: a) seemnete kuju (sile, krobe) b) seemnete värvus (kollane, roheline) c) vilja (kauna) kuju (sile, sopistunud) d) vilja värv (roheline, kollane) e) õite asend (tipmine, külgmine) f) taime pikkus (lühike, pikk) Taimede pikkus kõige rohkem mõjutatav. 4. Hernel on suhteliselt vähe kromosoome, keharakkudes 7 paari kromosoome. 5
erilist tähelepanu ei pööra. Siiani oluline objekt arengubioloogias ja populatsioonigeneetikas. Morgan alustas oma uurimistööd klassikalise dihübriidse ristamisega. Halle pikatiivalisi ja msti lühitiivalisi kärbseid ristas. F1 põlvkonnas kõik hallid ja pikatiivalised ja F2 põlvkonnas tuli tõrge: jaotumine kaheks: hallid pikatiivalised 3osa ja mustad lühitiivalised 1 osa (Mendeli kolmas seadus ei kehtinud). Valis ka teisi tunnuspaare ja osade puhul tuli mendeli kolmas seadus toimis ja osade puhul ei kehtinud. Loodi kromosoomide teooria: 1) geenide arv ületab alati kromosoomide arvu, 2) ühes kromosoomis on palju geene, 3) ühes kromosoomis paiknevad geenid päranduvad enamasti aheldunult (koospärandumine), 4) geenide koospärandumine pole absoluutne, selle rikub meioosi esimeses profaasis toimuv geenivahetus. 5) mida lähemal on geenid kromosoomis üksteisele, seda suurem on tõenääosus, et nad
annaabi.ee 
