neoklassitsism. Teise maailmasõja muusikat võib nimetada avangardismiks.Tunnis kuulasime me palju erinevaid 20.sajandi kronos teoseid. Itamza ,,Escalay'' oli aeglane . See meenutas mõnest kohast India kultuuri . Selles oli ka hästi palju kordusid. Minule endale isiklikult see teos eriti ei meeldinud. John Zorni on ameerika helilooja . Tunnis kuulasime me ,,9-piuline nuut'' . See meenutas kohati väga multifilmi ,,Tom & Jerry'' tunnusmuusikat, mis mulle väga meeldis. Oli selline äratundmise rõõm. Kindlasti oli see üks mu lemmik teosed nendest kuulatud teostest. John Adams'i teos ,,Väike serenaad'' oli hästi kiire . Minu arvates ei läinud helid väga kokku.See teos kirjeldas hästi kiiret elu. Kuna ma ei ole eriti sellise kiire muusika armastama siis see mulle eriti ei meeldinud. Hildegard von Bingensil oli aeglane teos . See oli selline väga agraarne. Alfred ,,Kurvad laulud'' oli hästi sügav
millele omakorda järgnes jällegi disko lugu. Medley eelviimaseks looks oli jällegi üks Elvise lugu ning lopes tempokalt Kreeka tuntud tantsulooga “Sirtaki”, mis järjekordselt rahva pani kaasa plaksutama ja mis pälvis loo lõppedes suure aplausi. Järgnevalt esitati järjekordne medley, mis algas biitlite looga “All you need is love” ning järsku laulis üks pillimeestest “all you need is Bond” ning automaatselt hakati mängima Bondi tunnusmuusikat. Minu kontserdi lemmikosa oli see, kui kontserdi lõpupoole võeti publikust lavale üks mees, kellele pandi frakk selga ning pandi lavale mikri ette seisma. Kaks viiuldajat seisid tema kõrval ning lindi pealt hakkas tulema “O sole mio”. Ees olid mustad kaaned sõnadega. Mõlema viiuldaja soolo laulmine tuli loomulikult lindi pealt ning kui kord jõudis pealtvaataja kätte, siis mees hakkas kohe refrääni ise laulma, mis oli minu jaoks väga üllatav, sest harikult
annaabi.ee 
