Kõik leitud vääriselupaigad kantakse vastavasse registrisse, mis on avalik ja kõigile asjast huvitatuile kättesaadav. Et tunda ära kohti, kus on suur tõenäosus leida ohustatud või haruldasi liike on toodud välja kolm põhilist punkti: 1. Alal kasvab põline või haruldane metsakooslus 2. Leidub erilistele elutingimustele viitavaid bioloogilisi ja maastikulisi võtmetunnuseid 3. Esineb erilistele elutingimustele viitavaid vähemnõudlikke tunnusliike Põlisteks metsades nimetatakse metsi, kus metsapõlvkondade järje pidavus pole lõppenud. Nendel aladel pole aastasadu läbiviidud metsa lausalist raiumist, ning seetõttu on elutingimuste muutuste suhtes tundlikel aladel olnud piisavalt aega ja ruumi oma kasvuala hoidmiseks. Haruldaste metsakooslustena esinevad eelkõige laialeheliste puude rohked metsad. Nende kasvualade viljakad mullad võetakse või on võetud kasutusele põllumaade või niitudena.
Vääriselupaikadele viitavad just kliimaksmetsa tunnused: vanad puud, õõnespuud, jalalkuivanud puud, tüükad,lamapuit, erinevaealine puurinne, laialehistest puudest pärna esinemine, vanad sarapuud. Vääriselupaigale viitavad ka raskesti ligipääsetavad maastikulised tunnused. Automaatselt määratakse vääriselupaigaks kotkaste, must-toonekure ja lendorava püsielupaigad. Vääriselupaiga võtmetunnustega puistus jääb vääriselupaik registreerimata, kui tunnusliike ei leita, või registreerit kse puistud potentsiaalseks vääriselupaigaks. Sellistes puistutes on põlismetsa ökonisse, kuid tunnusliigid ei ole jõudnud antud puistusse või uurijad ei märganud tunnusliike vähese uurituse tõttu. 36. Loetlege metsapuude seemnekandvust mõjutavad tegurid. Mis on seemneaasta ja seemnevaheaasta? Puud ja põõsad kannavad oma elu vältel korduvalt vilja, kuid seemnesaak pole igal aastal kaugeltki ühesugune
annaabi.ee 
