Olenevalt sellest, kas ristamisel peetakse silmas kaht, kolme, nelja voi viit tunnust, eristatakse di-, tri-, tetra-voi pentahubriidset ristamist. Rohkem kui viie tunnuse uheaegset paritavust (viie geenipaari parandumine) ja nendevahelisi kombinatsioone on suhteliselt raske jalgida, sest erinevate fenotuupide (lahknemisklasside) arv on siis liiga suur. Lahknemissuhete eksperimentaalne kontroll on aga pollumajandusloomade puhul voimalik vaid tunnushaaval, kasutades monohubriidset, monikord ka dihubriidset ristamist. Dihubriidne ristamine Ristamist, kus jalgitakse korraga kahe tunnusepaari parandumist ja nendevahelisi kombinatsioone, nimetatakse dihubriidseks. Vaadeldakse kahe tunnuse karvavarvuse ja pigmendi jaotumise paritavust veistel. Teatavasti domineerib veistel must varvus (geen B) punase ule (b) ja uhtlane karvkatte pigmenteerumine ule kogu keha (geen S) kirju varvuse (s) ule.
Olenevalt sellest, kas ristamisel peetakse silmas kaht, kolme, nelja või viit tunnust, eristatakse di-, tri-, tetra- või pentahübriidset ristamist. Rohkem kui viie tunnuse üheaegset päritavust (viie geenipaari pärandumine) ja nendevahelisi kombinatsioone on suhteliselt raske jälgida, sest erinevate fenotüüpide (lahknemisklasside) arv on siis liiga suur. Lahknemissuhete eksperimentaalne kontroll on aga põllumajandusloomade puhul võimalik vaid tunnushaaval, kasutades monohübriidset, mõnikord ka dihübriidset ristamist. Dihübriidne ristamine Ristamist, kus jälgitakse korraga kahe tunnusepaari pärandumist ja nendevahelisi kombi- natsioone, nim dihübriidseks. Näiteks vaadeldakse kahe tunnuse - karvavärvuse ja pigmendi jaotumise - päritavust veistel. Teatavasti domineerib veistel must värvus (geen B) punase üle (b) ja ühtlane karvkatte pigmenteerumine üle kogu keha (geen S) kirju värvuse (s) üle.
annaabi.ee 
