25. Ajakategooria ja mineviku vormide kujunemine eesti keeles. Soome-ugri keeltele on tüüpiline oleviku-mineviku vastandus, kuid mitte oleviku-tuleviku vastandus. Olevik: -k (näi-k-se, tunnu-k-se, olla-k-se) Minevik: -i (säilinud vaid 17 sõnas, nt sai, tuli) Tänapäevane si-minevik on tekkinud kontraheerunud verbide analoogial, kus s kuulus tüvesse, vrd *hakkasi (teine seletus Viitsolt ühendab si-mineviku soome- ugri *ś-tunnuselise üldminevikuga) Liitajad vaid läänemeresoome keeltes (tekkinud indoeuroopa, tõenäoliselt balti ja germaani keelte mõjul). 26. Passiivi ja impersonaali kujunemine eesti keeles. Personaal, olevik: -pA ~ -βA → -v (partitsiibi tunnus, osa kvotatiivi tunnusest); -b/-vad (Sg/Pl3) Personaal, minevik: -nUt (olnud täielikult käänduv; n verbaalnoomeni liide, -ut deminutiiviliide(?)) Impersonaal, olevik: -tAβA ~ -δApA ~ ttApA ~ ttAβA
suhteliselt kerge, aga mitte alati. Laps võib aeglaselt harjuda uute toitudega, kuid kohaneda kiiresti uute lapsehoidjatega. Kõik need variandid on normaalsed. Temperament mõjutab käitumisstiili ja on bioloogiliselt determineeritud. Laste sildistamine häirib siiski paljusid eksperte, eriti just probleemsetes vanemlaps suhetes. Ühendades 9 tunnuselise ja kolmetüübilise mudeli saame järgneva tulemuse: Temperamendijoon Kerge Raske Aktiivsus (kui aktiivne on laps üldiselt) madal kõrge Tähelepanu püsivus, tähelepanu kõrvalejuhtimine (keskendumise aste madal kõrge ja tähelepanu saamine kui laps ei ole eriti huvitatud)
annaabi.ee 
