domineeriv, et kohalikud liigid välja suruda. 6.Looduslik valik Evolutsiooni mehhanismid käivitavad loodusliku valiku, mis on evolutsiooni liikuma panevaks jõuks. Koosneb järgnevatest etappidest: (liblika näide, kelle tavaline elukeskkond on muutunud) 1.)järglasi on väga palju 2.) mõnel järglasel avaldub mutatsioon 3.) olelusvõitlus uus tunnus saab eelise konkreetses keskkonnas, mis on varasest erinev 4.)Uue tunnusekandja saab paljunemiseelise ehk võime endasuguseid juurde tekitada 5.) Uus tunnus süveneb ehk tiiva värv on tumedam. Vana tunnusekandja kaovad ( nt süüakse ära) 6.)Uus tunnus on eristunud sedavõrd, et tekkib tunnusekandjaga ristumisbarjäär, uut tunnust võib nimetada uueks liigiks Igasugune kohastumine on suhteline ja ta on seotud konkreetse keskkonnaga.Looduslik valik jaguneb 3 ks: 1.) Stabiliseeriv valik annab eelise keskmise väärtusega tunnusele ja kõrvaldab äärmised 2
Soodusta asjaolu: populatsiooni liikmed on allutatud regulaarsetele läbivaatlustele ja andmed dokumenteeritakse. Loomulik huvi/uudishimu enda vastu. Suurte populatsioonipõhiste uuringute käivitamine (geenifondi uuringute käivitamine). Meetodid: 1) sugupuumeetod päriliku info edastamine läbi põlvkondade tingmärkide süsteemi vahendusel. Tingmärke peaks teadma ring (naine), ruut (mees), ring ja ruut koos abielu, ja sealt lähtuvalt lapsed. Uuritavat isikut või tunnusekandja värvitakse seest tumedaks. Sugupuumeetod on tänase päevani kasutusel, võimaldab kolme asja: a) teha kindlaks geneetilise puude pärandumistüüp autosoomne retsesiivne, suguliiteline domninantne b) piisavate andmete olemasolu konkreetse puude kohta suguvõsas, saab kindlaks teha selle puude avaldumisaja, et kas lapseeas või suguküpsuse saabudes jne. Saab ette ennustada puudega järglase sünni tõenäosust (kasutusel selleks meditsiinigeneetiline konsultatsioon).