Salumäe. Aava ja Salumäe toovad välja teksti oluliste tunnustena välja järgmised tunnused: • koherents ehk teksti tähenduslik terviklikkus; • kohesioon ehk teksti lausete ja tekstiosade vahelised seosed; • teksti eesmärgipärasus; • informatiivsus; • vastavus suhtlussituatsioonile; • kuulajale lugejale vastuvõetavus; • intertekstuaalsus ehk teksti omadus olla suhetes teiste tekstidega. Need tunnsued ühtivad väga hästi ka hea ajakirjandusliku teksti tunnustega. Kui tulla Kasaku arvamusloo juurde, vastab tema tekst laias laastus kõigile neile tunnustele. Arvan, et tegemist oli auditooriumile küllaltki sobiliku looga, mida oli lihtne lugeda, millest oli lihtne aru saada ja mis samas ei olnud ajakirjanduslik kiirtoit, vaid küllaltki hea ajakirjandusliku stiiliga kirjutatud lugu. Samas võib öelda, et tekst on ühemõtteline ja vastuvõetav, laused on selles
hõlmatud. Meeleolu on püsivam tundeelamuslik foon, mille kindlamaid põhjuseid ei ole sageli võimalik tuvastada. Tegemist üldise olekuga (nt: rõhutud ja kurb olek, kahtlus ja ärevus). Igapäevaelus on meeleoluhäired nt üks tõsine probleem, mida tänapäeva stressirohkes konfliktimaailmas sagedasti esineb. See on suur probleem ka majanduslikus mõttes. Stress spetsiifiline seisund, millel on kindlad füsioloogilised ja füüsilised tunnsued. Tegemist meditsiinilise terminiga. Stressil on püsiv ja tugev mõjur. Tegemist on pingeseisundiga, mis tekib välis- ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel. Stressi puhul eksisteerib inimeses lisaks tavalistele haiguse tunnustele ka teisi häiretele üldiseid iseloomulikke omadusi. Stress on normaalse organismi normaalne, vajalik reaktsioon, et kohandada organismi muutusteks. Stressi põhjustavad stressorid. Stressireaktsioon areneb protsessina, milles staadiumid on:
annaabi.ee 
