autori arvates antud arvestus meetodi sidumine määrusega meelevaldne. Samas tuleb tõdeda, et arvutuskäik on loogiline ja mõistlik ega lähe ka vastuollu töölepingu seadusega. Antud arvestus- meetod peaks olema ka mõlemaid pooli rahuldama, kuna summeerimise perioodil lõpp võib sattuda erinevatele kuudele ja kuude pikkusest sõltuvalt võib see esimese arvestus meetodi korral anda väga erinevaid tunnitasusid. Nagu OÜ Kinnisvarateenindus põhjal toodud näitest näha võis, arvestatigi ületunnitasu juulikuu põhjal. Juulikuu on aga üks aasta pikemaid kuid tööpäevade arvu poolest ja see tõttu tuli ka tunnitasu väike, mis põhjustas töötajates meelehärmi. Samas võib summeerimise perioodi lõpp sattuda ka veebruarikuusse ja siis oleks tulemus vastupidine. Uuringute käigus selgus, et domineerima jääb siiski seisukoht, et kasutatav arvestusmeetod on
Grupi SV 70 100 8 4 3 3 3 3 3 3 Individuaalne SV 40 60 1 4 18 18 18 18 18 18 Grupi SV (kovisiooni 60 90 8 4 3 3 3 3 3 3 juhendajatele) Allikas: Merkuljeva, Vesso (2013) Supervisiooni maksumuse hindamisel korrigeeritakse superviisorite tunnitasusid Eesti Panga prognoosidest tulenevate inflatsioonimääradega. Supervisiooni süsteemi maksumuse hindamisel arvestatakse tunnihinnaga(vt tabel 7), mis sisaldab superviisori töötasu, transporti, transpordivahendi kulusid, töövahendeid, enesetäiendamiskulusid, superviisori kulusid. Samuti arvestatakse supervisiooni mahtudega. Hindamisel ei arvestata ruumide renti ega muid kulusid, hindadele lisandub käibemaks.