Inglismaa saatis Eestile appi oma sõjaväelaevad ja laskemoona. Soome andis Eestile relvi, laskemoona ja rahalist laenu. Rootsist tuli kompanii vabatahtlikke Eestit abistama. Taanist tuli palju vabatahtlikke appi. Saksa väed abistasid samuti Eestit tõrjudes tagasi mitu vaenlase kallaletungi. 1917 aasta tähtsamad sündmused 20. juuli Maapäeva poolt valitud Ajutine Eesti valitsus astub ametisse. 15. november Eesti Maanõukogu kuulutab end ainsaks kõrgema võimukandjaks Eestis ja tunnitab kehtetuks Vene riigi ülemvõimu. 15-18. detsember Tallinnas toimub Eesti väeosade esindajate nõupidamine. Eesti diviisi juhtkond jaotab Eesti piirkondadeks ja jagab piirkonnad ära eesti rahvusväeosade vahel. 1918 a. tähtsamad sündmused 3-12.jaanuar -Tallinnas toimub teine ülemaaline eesti sõjaväelaste kongress. Kongress nõuab Eesti iseseisvuse väljakuulutamist. 6.veebruar -Moodustatakse Eesti Päästekomitee koosseisus: K. Päts, J. Vilms ja K. Konik. 30
eelistama. Valitseja peab olema haritud ning lugema antiikseid käsitlusi voorustest. Ülimaks eesmärgiks rahu ja stabiilsus sõda on lubatud ainult äärmisel vajadusel(riigikaitse). Ideeks oli mitte tõsta makse, elada kokkuhoidlikumalt. Pidas oluliseks vähest valitseja sekkumist. 6. ,,Riigi huvi" teooria areng varauusajal ning rakendamine praktikas Hea ja halb riigi huvi teooria. Halb Machiavelli: Kasulikkus on absoluutne mõõdupuu. Eesmärk õigustab abinõu. Hea tunnitab, et valitseja shtes kehtivad erinevad moraalireeglid, ent rõhutab, et enamasti on moraalne käitumine kasulik. Hea teooria esindajad nimetasid end tihti anti-machiavellistideks, kuigi neil oli sarnasusi. Mõlemad rõhutasid riigimehelikku tarkust(prudentia), mis seisnes oskuses laveerida vastavalt vajadusele õigluse ja kasulikkuse vahel. Praktikas on asi väga erinev. Näiteks Friedrich II ja Preisimaa: leidis, et valitseja peab
annaabi.ee 
