teenijad, ammed ja peremehe laste sõbrad. Majaorjad olid paremini riides kui ülejäänud orjad, sest nad pidid viisakad välja nägema. Peremehe perekond arvas sageli, et orjad kuuluvad nende perekonda, kuid mitte kunagi ei pidanud nad orjasid endaga võrdseteks. Erinevalt majaorjadest, oli põlluorjadel oli väga raske elu. Nende tööks oli suurte istanduste põldudel rügamine. Tavaliselt töötati puuvillapõldudel, mis lõunas väga tähtsaks sissetuleku allikaks olid. 18- tunnistel tööpäevadel pidid mehed ja naised sama kaua töötama. Ka rasedad orjad pidid kuni lapse sündimiseni põllul töötama. Põlluorjad olid väga kehvalt riietatud - enamasti anti neile üks rõivakomplekt suveks ja teine talveks. ri on tööriist inimene, kes ei oskagi midagi muud peale oma peremehe soove täita. Aeg möödus ja inimesed otsustasid, et orjapidamine ei ole humaanne. Võeti vastu seadusi orjapidamise keelust. Selle peale aga, ei teadnud mustanahalised kuidas edasi elada
igasugust arvestust. Kasutatakse tuhandeid kemikaale, mis põhjustavad toksiliste jäätmete teket. Olematud ohtusunõuded, puudulik või puuduv kaitsevarustus, töö ohtlike materjalidega, kõrge temperatuur ja suur müra need kõik kahjustavad töötajate tervist, kuid on tavalised nähtused tehastes. [8] Mitmesaja töötaja peale on heal juhul paar tualetti ning joogivett pole saada. Söögipause on üle 10-tunnistel tööpäevadel vaid üks ning see kestab 10-20 minutit. [7] 2.2. Kahjulik mõju keskkonnale Nagu eelpool mainitud, on lääneriikide firmad viinud oma tootmise arenevatesse riikidesse, kus keskkonnaalane järelvalve on nõrk või puudub üldse. Tekstiilitööstus tarbib suurel hulgal kemikaale ning tellijafirma jaoks on väga mugav kõik need mürgised jäägid lihtsalt ära visata, kuna ohtlike jäätmete käitlemine ei ole tootmispiirkonnas kohustuslik. [9]
annaabi.ee 
