Millist Ristikivi teost peetakse modernismi algatajaks eesti kirjanduses? Eesti proosamodernismi tähtteoseks on Karl Ristikivi "Hingede öö". Iseloomusta Ristikivi "Hingede öö" ülesehitust. Kolm osa: "Surnud mehe maja", "Kiri proua Agnes Rohumaale", "Seitse tunnistajat". Ise määratleb oma teost kui realistlikku muinasjuttu - maailma, milles üsna reaalsed üksikosad on kuidagi võõriti kokku pandud, või jälle on üksikosade dimensioonid moonutatud. Seitsmes tunnistajas puudub igasugune seos formaalloogikaga, protsess on pea peale pööratud. Millal tekkis postmodernism? Postmodernism kui kunstistiil tekkis USA-s 1970-ndatel. Eesti kultuurimaastikul sai postmodernism moeideoloogiaks peale Eesti taasiseseisvumist. Iseloomustage postmodernismi (5 tunnust) ajaline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu kasutatakse jäljendamist; kirjanikud tajuvad, et kõik on juba varem olnud, ei püütagi olla originaalsed
Viimasel puhul esitati ajaloolisi teoseid ja ülevaateid esivanemate tegudest. Meeleldi kuulas ta ka püha Augustinuse töid, eriti tema kirja ,,De civitate Dei", ,,Jumalariigist". Jumalariigile on vastandatud maailmariik. Need kaks riiki on Augustinuse järgi sünnitanud kaks erinevat armastust: maailmariik kuni enesepõlguseni küündiva jumalaarmastuse.. Üks otsib kuulsust inimeste juures, teise jaoks on tema suurim kuulsus Jumalas, inimese süüme tunnistajas. Jumalariigis ei ole teist inimtarkust peale vagaduse, mis annab õigel viisil au tõelisele Jumalale ja loodab vastutasuna osaduses mitte ainult pühade meeste, vaid ka inglitega, et ,,Jumal on kõik kõiges"." Augustinuse jumalariigi-idee ajendiks oli Rooma langemine ja vallutamine 410. aasta 24. augustil gootide poolt Alarichi juhtimisel. 9 Meenutagem, et Karli nimetati tema õukonnaakadeemias Taavetiks. Siin tuleb ilmsiks Karli ja ta
vaadeldakse murrangulist ajajärku: 1939 kevadaugust (Eesti vabariigi lõpp) 1939 sügis 1940 varakevad (Eesti Vabariigl lõplik lõpp). Järgneva 13 aasta jooksul avaldab vaid ühe romaani: HINGEDE ÖÖ 1953 Kolm osa: Surnud mehe maja, Kiri proua Agnes Rohumaale, Seitse tunnistajat. Ise määratleb oma teost kui realistlikku muinasjuttu maailma, milles üsna reaalsed üksikosad on kuidagi võõriti kokku pandud, või jälle on üksikosade dimensioonid moonutatud. Seitsmes tunnistajas puudub igasugune seos formaalloogikaga, protsess on pea peale pööratud. Ristikivi ise näeb impulsina teose kirjutamiseks Hesse Stepihunti, kriitikud on märkinud ka Kafkat ja L.Carrolli. AJALOOLINE TEMAATIKA:Esimene ajalooline triloogia (Põlev lipp1961, Viimne linn1962, Surma ratsanikud1963) Ise on autor neid nimetanud ajaloolisteks kroonikateks. Kirjeldavad keskaja ummikseisu. Imede saar 1964 Imiteerib utoopilist romaani. Raamjutustus paigutatud 14.sajandisse. Müstifikatsioon
annaabi.ee 
