ning rootslaste traditsioonilisel Lucia-päeval magusad safranisaiakesed. · Ka Rootsis on jõulutoidud jõulude oluliseks osaks. Laua keskele tuuakse sink, mida süüakse kogu jõulupühade ajal. Roosat sinki ümbritsevad heeringad, lihapallid, viinerid, sinep, lõhe, jõululeib ja libekala, Janssoni kiusatus ning Aladdini sokolaad. Jõuluõhtusööki alustatakse napsu ja ühislauluga.. Tänapäeval vaadatakse kell kolm pärastlõunal tunnipikkust jõuluprogrammi Aku Ankka, mida esimene TV kanal on teinud juba 48 aasta jooksul, aastatki vahele jätmata. Seejärel süüakse ja hakatakse jõuluvana ootama. Mõnikord jõuab jõuluvana sisse tulla, mõnikord jääb kingikott ukse taha. Teinekord on kingipakid juba ehitud kuuse all ja jõuluvana toob vaid tervitused ja paar pakki. · Kui eestlaste jaoks tähendavad jõulutoidud eelkõige hapukapsaid ja verivorsti, siis
kõik ruumid alumistel korrustel, mis on selge vihje sellele, kuidas bürokraatlik süsteem inimesi jooksutab. Kuna aga süsteem on tõepoolest segane ja tihti tuleb mingisugusegi eesmärgini jõudmiseks teha kasutuid asju, siis on Kafka Josef K. jaoks välja mõelnud tisler Lanzi. Nimelt on tisler Lanz isik, kelle otsimise K. ettekäändeks toob, kui majas kohtuametit otsib. Autor kirjeldab mehe hoones ringi kolamist ja tisler Lanzi otsimist lausa naeruväärselt. Pärast umbes tunnipikkust otsimist leiab K. kohtu üles. Ta juhatatakse saali, kuid esialgu ei paista keegi temast välja tegevat. Tundub, et autor püüab veel kord rõhutada, et inimest ei ole bürokraatlikus süsteemis olemas. Bürokraatia toimib vaid bürokraatia enda pärast. Kui lõpuks märgatakse, et K. on kohale jõudnud, siis kõigepealt tehakse talle märkus, et ta on üle tunni aja hiljaks jäänud. Kummaliseks teeb sellise märkuse tõsiasi, et K-le ei öeldud, mis ajaks ta