Deklinatsiooni väärtused kõigi meresõiduastronoomias kasutatavate taevakehade kohta leiame Merekalendrist (Nautical Almanac, MAE). Deklinatsiooni suurim väärtus võib olla 90°. Tunninurk (t, HA) on ekvaatori kaar vaatleja keskpäevameridiaanist taevakeha meridiaanini või sellele vastav sfääriline nurk pooluse juures. Keskpäevameridiaan on lõunapoolne meridiaaniosa põhjapoolkeral ja põhjapoolne meridiaaniosa lõunapoolkeral. Harilikult loetakse tunninurka meridiaanist W suunas 0° kuni 360°. Sellise lugemisviisi põhjuseks ja eeliseks on asjaolu,et taevasfääri pöörlemisel idast läände suureneb loomulikult W suunas loetud tunninurk ja arvutustes on tegu enamasti liitmistehetega. W suunas loetud tunninurga tähistusele (t) harilikult w tähte ei lisata.Valemitesse panemiseks aga westi tunninurk igakord ei sobi, kuna polaarkolmnurgas ei saa nurga suurus ületada 180°. Niisiis, kui westi tunninurk on suurem
see oleks omadega Rootsis 13. Joone orienteerimine: asimuut, direktsiooninurk, nendevahelised seosed. Meridiaanide koondumine. Rumb, tabelinurk. Asimuut on kas magnetiline või geograafiline ehk tõeline põhjasuund. Joone tõeliseks asimuudiks nimetatakse horisontaalnurka seisupunkti geograafilise meridiaani põhjasuuna ja seisupunktist lähtuva maastikujoone suuna vahel, mida loetakse päripäeva 0 - 360 kraadini. Määramiseks kasutatakse 1)Päikese seniitkaugust 2) Päikese tunninurka. Direktsiooninurk on nurk (päripäeva) kaardivõrgu põhjasuuna ja seisupunkti ning objekti vahelise suuna vahel. Kuna asimuut ei ole erinevatel põhjustel ühe ja sama sirgjoone eri punktides konstantsed, siis eelistakse direktsiooninurka, mis on sirgjoone eri punktides konstante, lihtsustab arvutusi. ehk siis asimuut on magnetiline põhjasuund (kanada) ja dir. nurk põhjasuund kaardilT(poolus) Nendevaheline seos: Kui on teada joone tõeline asimuut A ja meriaanide