suurendas. Vett anti tavaliselt ämbritega õhtuti. Inimestel polnud aga kaasas nõusid, millega vett tagavaraks hoida. Ahastavad ja valulikud näod vaatasid läbi trellide inimestele, kes suurtes hulkades püüdsid läheneda küüditatute vagunitele, et õnnetuid kuidagi abistada. ,,Vett, vett! Tooge meile vett!" kostsid naiste hüüded läbi trellide. Punaväelastest püssimeeste valve ei lubanud kellelgi vagunitele läheneda. Püüti meelitada tunnimehi ja tarvitati kõiki mõeldavaid kavalusi, et pakikest küüditatule üle anda. Tassiti ämbritega vett kohale. Mõnel pool õnnestuski vett ja toiduaineid edasi anda, vaatamata sellele, et see oli kõvasti keelatud. Õhk vagunites oli hingemattev, sest värsket õhku pääses juurde ainult ülalt väikestest aukudest. Õhku rikkusid ka augud, mis keset põrandat või nurgas täitsid kloseti aset. Ka põrand oli mitmes kohas üle ujutatud. Eriti masendav oli pilt naiste vaguneis,
aediku juurde, leiab sissepääsu ning liigub aeglaselt ja rahulikult hobuste vahel, et need teda märgates hirnuma ega trampima ei hakkaks. Nii jõuab ta Rhesose imetoredate valgete traavlite juurde... ...Samal ajal on Diomedes tunginud traaklaste juurde, kes on vaevalt Trooja laagrisse jõudnud ning magavad homseks ettenähtud lahingu ootuses. Nende õnnetuseks saabusid nad võiduhetkel. Õnnetuseks sellepärast, et võidujoovastusest tingitud enesekindlusest pole nad vaevunud isegi tunnimehi välja panema! Julm Diomedes tõmbab mõõga tupest ja tapab unepealt vähemalt kaksteist traakia sõjameest. Kolmeteistkümnendaks ohvriks langeb noor kuningas Rhesos, kes on tulnud Troojasse lootuses leida kuulsust. Temagi kõri torgatakse une pealt läbi nagu tallel! Diomedes jätkaks veelgi oma veretööd, aga kartuses, et keegi neist võib ärgata ja häiret tõsta, otsustab ta tagasi minna. Ka Odysseus peaks olema selleks ajaks hobustega hakkama saanud
annaabi.ee 
