1,1 Tabel 13. Liiva maksumus. Materjal+vedu+töö. Nüüd arvutame masinate ja tööjõu maksumuse, selleks jagame materjali mahu(m 3) masinate tunnitootlikusega(m3). Saame teada mitu tundi läheb erinevatel masinatel aega töö tegemiseks. Jagame saadud töötunnid 8ga(eeldame et päevas tehakse 8h tööd). Saame teada, mitu päeva kulub masinatel töö tegemiseks. Seejärel korrutame omavahel töötunnid ühes päevas, tööpäevad ja masina tunnihinna. Saame teada, kui palju maksab ühe seadme kogu töö liivaga. Siis liidame omavahel kõigi tööks vajalike seadmete tööde maksumused. Liidame selle juurde eelnevalt saadud maksumuse ja transpordi summale ja saame kokku kogumaksumuse. LIIV: Buldooseri hind/h Rulli hind/h Tööjõud/h
töö välja arvata, siis pole ühtegi tööd, mida tehtaks tasuta. Tuhandeid kordi korrutatud väljend ,,Aeg on raha." Pole lihtsalt sõnakõlks. See ütlemine on muutunud nii aktuaalseks, et iga ülesande vastuseks kõlab: ,,Aga mis ma selle eest saan?". Mul on sõbranna, kelle peres on normaalne, et harilike kodutööde tegemise eest küsitakse vanematelt raha. Ilma krabisevate kupüürideta ei liigutata seal leibkonnas lillegi. Kui on vaja oma õde hoida, esitab sõbranna emale tunnihinna. Lisaks veel loendamatud töönarkomaanid, kes nii harva, kui nad kodus on, ainult arvuti taga istuvad. Hoolitsevast pereisast on saanud külmalt kaalutlev ja numbrites mõtlev mees, kes perele ,,leiba teenib" ja öösel nendega ühe katuse all magab. Tegelikud väärtused, nagu hoolitsev pere ja armastavad sõbrad, on jäetud tagaplaanile. Inimlik headus on asendunud kasuahnuse ja kõiges rahateenimisvõimaluste nägemisega.
teenindusettevõtete keskmisest tööviljakusest."(Statistikaamet 2009, viidatud Niitra 2009 järgi) Eestis on IKT sektori tööpuudus null protsenti ning puudu on üle 1000 IKT spetsialisti. Täpsemalt on puudu kõrgharidusega mõtlemisvõimelistest inimestest, kvaliteetsest tööjõust. (Kotka 2010) Eesti IKT sektori edaspidiseks arengusuunaks võib pidada välisturgudele siirdumist, praeguse allhangete teostamise (tunnihinna müümise) asemel. Välisturgudele minek on Eesti infotehnoloogia sektori edasise arengu koha pealt äärmiselt oluline, sest Eesti turu väiksus seab IKT ettevõtete kasvule piirid. Välistellimuste suurenemisel tõuseb tööjõuvajadus ja palgad kasvavad. Eelnevalt kirjeldatud arengu jätkudes, jõuab Eesti olukorda, kus Eesti IKT liiderfirmad töötavad ekspordile ja teised infotehnoloogia sektori firmad või lõpptarbijad hakkavad teenust sisse ostma Indiast või odavamast Ida-Euroopast
annaabi.ee 
