seedehäiretena ning köhana. (Pedaste, 1999) 2. Vingugaas on mürgigaas, mis ühineb punaste verelibledega märksa aktiivsemalt kui hapnik. 15% suitsetaja vingugaasiga ’’rikastatud’’ verd kandub selle tulemusel kopsudest kudedesse. Hapnikupuudus kudedes on kahjulik keha kasvuperioodil, raseduse ajal ja haigustest või vigastustest paranemise etapil. Arterite märkimisväärsed kahjustused ilmnevad kaudsel suitsetajal vähem kui tunniajalisel viibimisel tubakasuitsuses keskkonnas pikema ajaperioodi vältel. (Tigane, 2009) 3. Tõrv on keemiliste ühendite segu, mis koosneb paljudest komponentidest. Nendest enamus on vähki tekitavad ained. Suitsu sisse hingates kondenseerub tõrv hingamisteedele. Tõrva komponendid on pahaloomuliste kasvajate ning krooniliste kopsuhaiguste põhjustajad. (Tigane, 2009) Tubakasuits soodustab näiteks maohaavandite tekkimist, naha enneaegset
Morfoloogia Lühikesed (4 × 1 µm), suhteliselt jämedad grampositiivsed batsillid, hästi liikuvad tänu peritrihhiaalsetele viburitele. Kultuurides on sageli pleomorfsed, kasvavad rangelt anaeroobsetes tingimustes. Esinevad paarides või lühikestes ahelates. Eosed on ovaalsed, asetsevad subterminaalselt ja paisutavad mikroobi (tennisereketi kuju). Resistentsus C. botulinum'i eosed on ühed resistentsemad temperatuurile (jäävad eluvõimeliseks ligi tunniajalisel keetmisel). Eosed on resistentsed ka radiatsioonile, ultraviolettkiirgusele, alkaloididele ja teistele desinfitseerivatele ainetele. Formaldehüüd ja etüleenoksiid hävitavad neid. Toidus leiduva toksiini kahjutustamine toimub 100°C juures 20 min jooksul. Patogenees § C. botulinum'i paljunemisel ja rakkude autolüüsil satub botulotoksiin väliskeskkonda. C. botulinum'i toksiin jaotatakse antigeenselt erinevaks 8 tüübiks (A, B, C1, C2, D, E, F, G). § Toksiin (A-B mudel) blokeerib
annaabi.ee 
