Tema vaate üheks tähtsamaks koostisosaks on ühismõõdutuse mõiste kasutus.On teooriaid mida ei saa ühismõõdutuses kasutada, need on sellised millel pole ühtegi ühist vaatlusotsustust.Aga kõiki teooriaid ei saa pelgalt ainult loogika järgi võrrelda, on palju erinevaid asju mida tuleb arvesse võtta mis üldkokkuvõttes on meie subjektiivsed soovid.Tema meetod pooldab kõvasti indiviidi vabadust, mis julgustab loobumast metodoloogilistest piirangutest andes vabaduse teaduse ja tunnetusvormi vahel. Sellel teoorial on oma vead, kuna ühiskond seab neid piiranguid niikuinii. Realism on lühidalt öeldes tegelikus, ta kirjeldab asju nii nagu nad tegelikult on.Realist väljendab oma teooriaid tuginedes juba realistlikult toimivatele teooriatele, nt Maxwelli võrrandid mis näitavad, et maailmas on elektri ja magnetväljad. Realismi üheks tõesuse aluseks on mingi teooria olemuse ja aspekti korrektne kirjeldamine.
printsiibiga) ilma sisuta: see peab selleks, et olla tunnetus, toetuma meelelisusele. Vastasel korral oleks see “tühi” mõtlemine: “Mõtted ilma sisuta on tühjad […]” (A 51 / B 75). “Materiaalse” momendi inimtunnetuses moodustavad aistingud: värvid, helid, kujud, lõhnad jne. Niivõrd aga kui vorm iseendast jääb oma sisu suhtes autonoomseks, saab inimlik tunnetus- võime teha mõtlemise enda kui muutumatu tunnetusvormi oma uurimuse esemeks ning kujundada selle kohta aprioorseid, seega universaalseid, paratamatuid ja apodiktilisi väiteid. Vormina mõistetud mõtlemine võib saada range teaduse esemeks. Kuid vormina mõistetud mõtlemine jääb alati toetuma meelelisusele, kust pärineb selle sisu, ja seetõttu ei saa too üldine ja paratamatu tunnetus küündida kaugemale meelelisuse piiridest. Teisest küljest, niisamuti kui mõtted ilma kaemusteta on tühjad, on ka (nii jätkub eelpool
annaabi.ee 
