mida peaks rahuldama ka võimalik tulevane teaduslik metafüüsika. Viimane peaks seetõttu omama mõningaid selliseidki tunnuseid, mis olid olnud iseloomulikud neile vormidele, milles inimmõistuse metafüüsilise huvi senini oli teostunud. Kant toob välja kolm parameetrit, mille alusel on mõttekas erinevaid teadusi omavahel võrrelda ja nende eripära määratleda. Need on erinevused tunnetusobjektides, tunnetusallikas ja tunnetusviisis. Mis puudutab metafüüsika tunnetusobjekte, siis sellistena osutab Kant “Prolegomenas” ühelt poolt “kõrgeimat olemust ja sealpoolset maailma” (lk. 29). Kui lähtuda Kanti antud määratlusest, siis on metafüüsika objektide puhul tegemist millegi sellisega, mis peab paratamatult asuma “väljaspool igasuguse võimaliku kogemuse piire …” (lk. 36). Antud juhul kõnelebki Kant senise traditsioonilise metafüüsika objekti-määratlusest. Viimast
5) Väljast sõltuvuse ja sõltumatuse mõju õppimisele. Väljast sõltumatuid õpilasi iseloomustab informatsiooni aktiivne töötamine (oma arvamus) Väljast sõltuvaid õpilasi iseloomustab passiivsus õppimisel, pealtvaataja mentaliteet. Võtavad omaks teiste inimeste positsioonid. 6) Töö erineva kognitiivse stiiliga õpilastega. Õpetamise kohandamine õpilaste diferenteerimisviisile võib olla vastunäidistatud: • Mõnikord võib erinevus õpilaste ja õpetajate tunnetusviisis õppimist pigem ergutada kui takistada. • Mitmekülgsus toob selgemalt esile erinevused vaatenurkades ja elavdab seeläbi klassis toimuvat. • Väljast sõltumatud õpetajad tulevad üldjuhul paremini toime õpeilaste informeerimisega õpitulemustest. 7) Õpistiilide mõiste ja selle rakendatavus koolis. Kas õpistiil kui tunnetuslik eripära või subjektiivne õpieelistus? Õpistiil – viis, kuidas inimesed õpivad ja uurivad nähtusi teadasaamise eesmärgil.
annaabi.ee 
