Nn raami ja varva test, kus pimendatud ruumis istuvale katseisikule näidatakse valgustatud ruudukujulise raami tasutal varba, mille ta peab pöörama vertikaalseks. Väljast sõltuvad katseisikud lasevad end raamist rohkem mõjutada kui väljast sültumatud ning eksivad viimastest rohkem varvale õige asendi andmisel. 8. Kas õpetamisel kohandumine õpilase äärmuslikule kognitiivsele on alati õigustatud? Ei. Näiteks tõid Witkin jt (1977) välja, et toetumisel õpilaste tunnetusviisile võivad olla negatiivsed tagajärjed. Nad viitavad vähemasti neljale asjaolule, miks õpetamise kohandamine õpilaste psühholoogilisele diferentseerimisviisile võib olla vastunäidustatud. 1) Mõnikord võib õpilaste ja õpetajate tunnetusviisi erinevus õppimist pigem stimuleerida kui takistada. 2) Heterogeensus toob selgemalt esile vaatenurkade erinevused ja elavdab seetõttu klassis toimuvat.
Töö erineva kognitiivse stiiliga (väljast sõltuva ja sõltumatu) õpilastega. Psühholoogilised katsed näitavad, et õpetamisviisi vastavusse viimisel õpilaste tunnetusviisiga (e kognitiivse stiiliga) pole selgelt mõju (e avalduvat efekti) õpilaste õppe- ja kasvatustöö tulemustele. Mõnikord võib see olla isegi negatiivsete tagajärgedega. WITKIN ja tema kolleegid viitavad (1977) vähemalt 4 asjaolule, miks õpetamisviisi toetumisel õpilaste tunnetusviisile võivad olla neg tagajärgedega: 1. Õpilaste ja õpetajate tunnetusviisi (väljast sõltuv või sõltumatu) võib õppimist pigem stimuleerida kui takistada; 2. Heterogeensus (erisugusus) toob selgemalt esile vaatenurkade erinevused ja elavdab seega klassis toimuvat; 3. Väljatundlik õpetaja, kes püüab õpetada diskussioonimeetodil, ei suuda sageli pakkuda väljatundlikule õpilasele tegevusstruktuuri (e tegevuse siseehitust); 4.
annaabi.ee 
