3. Millises suunas areneb üldjuhul laste kontseptuaalne tempo vanuse kasvades? Praktika näitab, et õpilaste vanemaks saades muutub nende käitumine üldjuhul reflektiivsemaks (juurdlevad põhjalikult lahendusvariantide sobivuse üle). 4. Milline psühholoogilise diferentseerimiseks kalduvusega õpilased on üldjuhul akadeemilistes õpingutes edukamad? Psühholoogilise diferentseerimise puhul ei saa kindlalt väita, et ühel tunnetusviisil on teise ees selgeid eeliseid. Ometi on praktika näidanud, et väljast sõltumatud õpilased tulevad üldjuhul traditsioonilise õppimisega paremini toime kui väljast sõltuvad õpilased. 5. Milline psühholoogilise diferentseerimiseks kalduvusega õpilased on üldjuhul suhtlemisel empaatilisemad? Väljast sõltuvad inimesed. Nad on tundlikumad ümbritseva sotsiaalse konteksti ja oponentideks oleva isiku sisemaailma suhtes. Nad
Inimestena peetakse neid külmadeks ja iseseisvateks (äärmused). Sõltumatutel on eelised toimetulekuks abstraktset analüüsi nõudvates olukordades. Analüütilisusele kalduv (väljast sõltumatu) tunnetusviis kindlustab enamikul juhtudel parema toimetuleku nii õpingutes kui töös. Õppimisel iseloomustab neid informatsiooni aktiivne töötlemine ja selgelt väljakujunenud oskused selle restruktureerimiseks. Ei saa öelda, et ühel tunnetusviisil on teise ees eelis, kuid üldjuhul tulevad väljast sõltumatud õpilased traditsioonilise õppimisega paremini toime kui väljast sõltuvad õpilased ja on üldse võimekamad. Töö erineva kognitiivse stiiliga (väljast sõltuva ja sõltumatu) õpilastega. Psühholoogilised katsed näitavad, et õpetamisviisi vastavusse viimisel õpilaste tunnetusviisiga (e kognitiivse stiiliga) pole selgelt mõju (e avalduvat efekti) õpilaste õppe- ja kasvatustöö tulemustele
annaabi.ee 
