omamist ja tundmist. Samuti nimetatakse teadvuseks seisundit, kus ollakse võimeline seda omadust aktiivselt rakendama (teadvus vs teadvusetus). Lisaks ärkvelolekuteadvusele on olemas ka teisi teadvuse vorme: uni, hüpnoos, meditatsioon, sensoorne deprivatsioon ja mitmesuguste ainete tarbimisest tingitud seisundid. Teadvus on teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest. Kuigi loomadel on teadvus nad on meelte ja muude tunnetusvahendite kaudu teadlikud ümbritsevast keskkonnast ei ole nad teadlikud sellest, et neil see teadvus olemas on. Kuigi inimene on võimeline endale aru andma, teisisõnu peegeldama e reflekteerima , mis toimub tema psüühikas, ei põhine inimese ümbritseva maailma tunnetus ja tema käitumine alati teadvustatud tegevusel. Inimene versus loom: · asjade omaduste eristamine (tegelikkuse oluliste omaduste eristamine) · eesmärgilisus (tulevik versus "siin ja nüüd")
subjekt, kellel lasub otsustamise kohustus. JAT ongi mõeldud nendele subjektidele, kes tegelevad juriidiliste otsustuste vastuvõtmisega ametikohustuste tõttu. Argumenteerimise põhitõdede teadmine kuulub aga ka juriidilise hariduse juurde, seega on JAT-i tunnetuslik tähendus laiem. Multi Level Approach’ist lähtuvalt kuulub juriidiline meetodiõpetus level 3 tasandil praktilise jurisprudentsi järel järgmise tasandina õiguspraktikast õiguse tunnetusvahendite hulka. 3. Kommunitarism kui põhiseadusest arusaamise teooria Allikas: konspekt ja Naritsa artikkel Juridica 10, 1999 NB! Kommunitarism räägib ühtekuuluvusest, kuulumisest ühiskonda ja vastandub kapitalismile, kus igaüks võitleb iseenda eest (nindividualism). Esiplaanil kommunitarismi jaoks ei ole isiku vabadus ühiskonnast (negatiivne vabadus) vaid isiku ühtsus ühiskonnaga ehk ühtsete eksisteeruimisvormide vabadus. Individualism peegeldub ka õiguses. Aga isegi
annaabi.ee 
