argumenteerimise võime loob seoseid moraalne usalduvöörsus empaatiavõime viisiakas mõõdukalt aus oskab lugeda diskreetne kannatlik kiire reaktsioon enesekindel konkreetne hea analüütik otsekohene hea maine täpne kollktiivi liige järjepidev arvuti kasutamine kultuurne juristi kvalifikatsioon oskab kirjutada juriidilisi tekste hea välimus pidevas arengus kursis aktuaalsete uudistega hea mälu vene, inglise keel hea oraator nutikas I LOENG. Tunnetussüsteemid Millised on peamised tunnetusteed, milles seisnevad nende iseärasused ja kuidas need teineteisega suhestuvad? Vaatepunktide paljusus (vaatepunktid inimese nägemiseks, vaatepunktid ühiskonna nägemiseks jne). adekvaatne teadmine- teadmine millegi kohta, mis vastab reaalsusele tõde on see mis on, vale on see mis ei ole inimene võib tunnetada valesti tõde, Inimene- on mõistusliku hinge ja vaba tahtega kuidas me saame teada kuidas asjad tegelikult on
3.11.2009 Maailma tunnetamisest Oma osa maailma terviklikul tunnetamisel on ARGITUNNETUSEL, KUNSTILISEL TUNNETUSEL, FILOSOOFILISEL TUNNETUSEL, RELIGIOOSSEL TUNNETUSEL, TEADUSLIKUL TUNNETUSEL. Igal tunnetusteel on oma plussid ja miinused. Vallata oleks vaja tõe tunnetamise kõiki võimalusi ja tunda ka piiranguid, mis on igal teel. Inimesel, kes mõnda tunnetusteed üldse ei valda või ignoreerib, on raske aru saada mistahes tunnetusest ja tunnetuse tulemustest ning jääb tahes-tahtmata vaeseks. (Vooglaid, 2005) Teadus Mõistet teadus on keeruline (kui mitte võimatu) täpselt defineerida. Teaduse nägemiseks on vaja leida küllalt palju erinevaid vaatepunkte. Teadus on (Vooglaid, 2005) institutsioon organisatsioonide kogum haridussüsteemi loomise ja hoidmise eeldus spetsiifilise kommunikatsiooni ala õppeobjekt
annaabi.ee 
