T a rb e k a u b a d T o o tm is k a u b a d 6.1.16 LVRKK H.Kirikal Kaubandus kui uurimis- ja tunnetusobjekt (1) Kaubandusteaduse, -uuringute ja – teooriate sisu selgitatakse kaubanduse objektide kaudu. Objekte on kahesuguseid: uurimisobjektid tunnetusobjektid 6.1.16 LVRKK H.Kirikal Kaubandus kui uurimis- ja tunnetusobjekt (2) Uurimisobjekt – laiem mõiste, hõlmab kaubanduse mitmekesisust. Kaubandust peetakse raha kõrval rahvamajandusuuringute vanimaks objektiks (Schenk, 1970: 20) Tunnetusobjekt – tuleneb uurimisobjektist, olles sealt kas teadlikult välja jäetud või ei osata seda avada. 6.1.16 LVRKK H.Kirikal Kaubandusobjektid
olla vaid matemaatiline deduktsioon, kindlatele, selgetele ja vahetutele aksioomidele põhinev (eksimatu) mõtlemine. Aksioomidest ja üksteisest loogiliselt tulenevad deduktsioonid moodustavad kindla süsteemi (vrdl keskaegne summa). Tõene teadmine pidi kuuluma sellesse süsteemi. Filosoofiast pidi saama matemaatiliste loodusteaduste teooria (tänap. teadusfilosoofia). Pöörde tulemusena tunnetus ei pidanud end enam objektide järgi sättima, vaid [8] meetod määrab tunnetusobjektid. Inimkultuuri fenomenid, sh õiguse ja moraali küsimused järelikult kas allutatakse loodusteaduslikule käsitlusele või välistatakse üldse filosoofilisest käsitlusest. Järeldus: vaimu ja mateeria dualism: kaks erinevat, ent vastasmõjus olevat substantsi. Ent kuhu jääb D. maailmas Jumal? Descartes arutles, et täiuslik olemine ei loo inimest sel viisil, et tema meeled ja mõistus teda süstemaatiliselt petaksid
annaabi.ee 
