aastal. ,,Tolmu ja tule" kandvamaid sisumotiive on inimese igavesti rahuldamatu tunnetustarve. Luulekogu avav programmiline ,,Ekstaas" õhutab esimesest värssidest peale sisekõhklusi ületavale tunnetusteekonnale: On päris kindel: jalge alla Jääb sulle tuge liiga vähe, kui sa kõik tõkked teelt ei talla ja mööda enesest ei lähe. Tunnetusmotiiv on kogu läbivalt variatsiooniderikkalt ning erinevates tundetoonides välja arendatud. Leidub uhkeid jõukuulutusi: ,,Jäägu teistele alandlik jaatus: / tahta võimatut on meie saatus" (,,Vabaduse deemon"), ,,Meie võtame jumalad vangi, /keda veel keegi ei tunne" (,,Sina ütled: katoliiklikult kartes"). Kõige oleva salaseoseid otsiv inimhing taipab samas oma võimete piire: ,, Sa suuri sarnasusi riivad, / neid linnulennult püüda soovid, / kuid liiga nõrgad on su
pingutust. Või võtkem lugema õppimine. Lugemisprotsessi võib jaotada seitsmeks-kaheksaks erinevaks tegevuseks, mis omavahel kooskõlla tuleb viia, et need siis rohke harjutamisega automaatseks muutuksid. Mis võiks olla lapsepoolne motiiv nii raskeks tööks (õppimissooviks)? Lapsepoolne soov võib ülepea puududa. Põhjusi on ilmselt palju: kaugem eesmärk õppida tuleviku nimel - koolitee algul üldjuhul ei toimi; tunnetusmotiiv huvitav teada saada - ei pruugi ka oluline olla: kui palju kergemini saab huvitavat infot telerist, raadiost, sõpradelt; hariduse sotsiaalne väärtus võib lapse silmis madal olla kool on kohustuslik kõigile. Seega pole midagi imelikku, kui lapsepoolne õppimissoov täiesti puudub ja kui õppimine on lapsele vaid kohustus. Ühtlasi on mõistetav, kui raske on neil lastel, kel puuduvad harjumused teha seda, mida peab.