korralagedust oma kodus, ei suuda nad sõita ka määrdunud autoga. Tanaka näeb autotööstusega seoseid ka jaapani arhitektuuris. Kõik detailid on olulised, nende sobimine ja asend ruumis peab looma hoolikalt tasakaalus rahuliku meeleliselt 2 nauditava keskkonna. See on osa jaapanlaste alateadvusest, et hea sobivus tähendab ka head kvaliteeti. Lisaks kõrgetasemelisele tehnoloogiale on väga oluline ka kogu disaini tunnetuslikkus, leiab üks Tanaka kolleegidest. Püütakse asetada ennast kliendi olukorda ja näha autot läbi kliendi silmade. Veidi erinevamal arvamusel on disainer Sakurai. Tema arvates liigume me suunas, kus auto hea välimus ja tehnoloogia uudsus ei ole enam võtmesõnad, ning inimesed otsivad üha enam auto algupärast olemust nii nagu see oli minevikus. Sakurai väärtustab eelkõige jaapani tööstuse meisterlikkust ning rõhutab, et uusi
Hooliv õde on see, kes on pühendunud patsiendiga tegelemisse ja tegutseb professionaalselt, tehes hoolikalt kaalutletud valikuid (Vanlaere & Gastmans 2007) Õendus, see on hoolitsuse filosoofia ja teadus (Watson 1979) Hoolivus tuleneb eetikastandardist ning hõlmab tundlikkust ja tunnetuslikkust, austust ja lugupidamist, kõrget moraali ja eetilist vastutust . See on: ·humanistlik-altruistlike väärtuste süsteem ·lootuse-usu mõjutamine ·tunnetuslikkus enda ja teiste suhtes ·abistamissuhte ja usalduse arendamine ·positiivsete ja negatiivsete tunnete väljendamise aktsepteerimine, julgustamine ·teaduslikult tõendatud meetodite rakendamine otsuste tegemisel ·isikutevahelise õpetamise-õppimise edendamine ·vaimse, füüsilise, sotsiokultuurilise ja hingelise keskkonna toetamine ja arendamine ·inimlike vajaduste rahuldamise toetamine