22. monism kui tunnistatakse olevana täielikult üksnes ühte printsiipi (mateeriat või vaimu) nind teist peetakse eksiarvamuseks, meelepetteks. (Parmenides, Berkeley, materialism, neorealism, Marx). 23. dualism olev koosneb mõlemast poolusest, kuigi alati seejuures öeldakse, kummal on eelis asend. Ei ole absoluutne, tegu on skaalaga. (Platon, Descartes, Kant). 24. skeptitsism loobutakse metafüüsika põhiküsimusele vastamast tunnetuslikel kaalutlustel. (Ollakse seisukohal, et meie tunnetuse piiratus ei võimalda vastata). 25. aprioorne (meelelisest kogemusest sõltumatud)- mõistustõdedeks. Kindla teadmise ideaal, inimese tund kindla teadmise poole, seab eelisasendisse mõistustunnetuse, sest meeleline tunnetus on alati suhteline. 26. aksioom alglause, mis antud teaduse tõena tõestuseta, st. endastmõistetav. 27. intuitsioon loomingulise mõtlemise moment, mis avaldub tõe tabamises vahetul
viival arengustaadiumil. Erik Eriksoni teoorias rõhutatakse indiviidi sotsiaalset arengut lähtudes sellest, kui edukalt ja mil moel on realiseeritud isiku arengupotentsiaal eneseteostuses. Erikson toob välja igale eale iseloomulikud psühholoogilise kriisi sfäärid. Vanemate ja ümbruse käitumisest oleneb, milline isiksuse omadus antud staadiumis kinnistub. Jean Piaget´ käsitluses on peamine rõhuasetus nendel tunnetuslikel võimetel, mis on välja kujunenud mingiks kindlaks eluetapiks. Iga Sigmund Freud Erik Erikson Jean Piaget (motivatsiooniline (psühhosotsiaalne (kognitiivne/tunnetusli teooria) teooria) k teooria) Vanadus Rahulolu tehtuga, iseenda terviklikkuse
reaktsioone kooskõlla nende arvates kohase või normaalse käitumisega (Baron, 1992). On ilmne, et osa meie ärevusest on õpitud. Kui leiame, et meie reaktsioonid on kohatud või irratsionaalsed, võime professionaalse abiga luua programmi, mis aitab meil oma käitumist asjakohasemaks ja kasulikumaks muuta. Ärevuse tunnetuslikud komponendid Hirmu ja ärevuse aktiveerimisel on suur osa tunnetuslikel teguritel. Maailma ähvardavana tajumine Mitmed erinevad uurimused näitavad, et ärevatel inimestel on kalduvus näha maailma ähvardavana. Negatiivne emotsionaalsus Negatiivne emotsionaalsus on meeleolu või eelsoodumus, mille domineerimine inimestel toob kaasa (a) tõenäolisema stressi ja rahulolu puudumise tegutsemisel, (b) tendentse rohkem oma ebaõnnestumistel peatuda, (c) tendentsi näha maailma negatiivsetes aspektides ja