eksistentsiaalsete vapustustega (nt surm, Ukraina kriis jne) ÕIGUSE EKSISTEERIMISVIIS 2.2. Õiguse sotsioloogia kui õiguse tunnetusviis Õiguse sotsioloogia uurib õiguse tekketingimusi, õiguse mõjusid mingis konkreetses ühiskonnas. Kõige noorem õigusteadus Loodusteadlased õigusteadust õigeks teaduseks ei pea, kuna pole võimalik oma uurimistulemusi esitada täpselt, formaliseeritult. Erandiks on õiguse sotsioloogia, siin on kvantitatiivsed meetodid. Sotsioloogia tunnetusesemeks on inimühiskond. Näiteks tapmiste uurimine. Proovime uurida, mis tekitab ühiskonnas pingeid, mis põhjustab tapmiste arvu kasvu. 2.3. Õiguse ajalugu kui õiguse tunnetusviis Õiguse ajaloo esemeks on varasemate ajalooliste etappide õiguskorrad. Vaieldamatult kõige keerulisem õigusteadus.Praktiliselt hõlmamatu/hoomamatu. Läbi ajaloo saab jälgida arengut. Õ.ajalool on nn. "silla funktsioon" - ratsionaalne, mis on kunagi olnud, tuleks tuua tänapäeva,
selles, et õigussotsioloogia võimaldab jurisprudentsile adekvaatsemat ja terviklikumat pilti ühiskonnast ja õiguse rollist selles, mida arvesse võttes saab õigusteadus omakorda adekvaatsemalt areneda. Vähemalt ideaalis peaks eksisteerima ka tihe seos õigusloome ja õigussotsioloogiliste uurimuste vahel. Tänases Eestis see paraku nõnda ei ole. Õigussotsioloogia põhiprobleemid Õigusteaduse metodoloogia. Narits, lk 11 jj Õigussotsioloogiline tunnetusviis Sotsioloogia tunnetusesemeks on inimühiskond – inimkoosluse pinnalt kujunenud inimestevaheliste suhete kogum. Moodustab ühe osa sotsioloogiast. Sotsioloogiat huvitabki ühiskondade ja inimeste vaheliste suhete teke, areng, perspektiivid ja selle uurimise kaudu ja abil püütakse leida, mis mõjutavad ja tekitavad uuritavaid protsesse. Õiguse sotsioloogia spetsiifiline ülesanne on selgitada, kuidas õigus suhtub inimühiskonna seaduspärastesse
annaabi.ee 
