Keel on intellektuaalset tegevust ja suhtlemist vahendav semantiline süsteem, mis põhineb keelemärkide kasutamisel, on kujunenud välja inimühiskonna käigus suhtlemise ja tööprotsessi toel keel võimaldab vahendatu tunnetamist ja kirjeldamist kõne – keele suuline kasutamine süntaks – grammatilised reeglid, mille alusel lauseid moodustatakse Keeletstukruurid: 1) pindmine – kuuldavate või loetavate sõnade jada, mis on kuulajale tajutav 2) süva – abstraktne tunnetuselementide representatsioon kõnefunktsioon asub inimene vasakus poolkerad - oimusagaras afaasia – osaline või täielik kõnehäire keelefunktsioonid: (1) suhtluse tagamine, (2) mõtlemise vahendaja psüühika seemises plaanis, (3) seisundi väljendamise viis, (4) kultuurilise info talletamine, salvestamine ja edasiandmise vahend kirjapandud kõne (kirjalik tekst) sõna täies mahus mõistmiseks kulub 300-500 millisekundit 3
nende hoiakuid. 4. Ekspressiivne. Hoiak väljendab inimese kohta inimese seisundit, millest saab midagi välja lugeda. Kognitiivse konsitentsi teooriad. (Heider, Festinger) See kirjeldab inimeste tüüpilist käitumist lähtuvalt sellest, mis on inimese sisemise kognitiivse struktuuri (millised on tõekspidamised, hoiakud, jne). Need struktuurielemendid on enamjaolt üksteisega kooskõlas. Sellest süsteemist, kus on mingigi kooskõla nende tunnetuselementide puhul välja kujunenud, on tendents seda kooskõla ka säilitada. Käitumine nõuab energiat. Energia peab kuidagimoodi tekitama. Närvisüsteemi teatud erutustase on vajalik tegevuse toimimiseks. Kui erutus puudub, siis ei saa tegevust olla. Kui erutusaste on aga liiga kõrge, ei pruugi tegevus sobiv olla. Arousal-reaktrioon on selline, kus teatud sagedusega impulsse antakse ajusse. See väljendub ka välistes reaktsioonides nagu lihastoonus, silmamusta suurus, süljenäärmete jne töö
annaabi.ee 
