stiile. 6. Iseloomusta postmodernismi. Postmodernism oli reaktsioon modernismi vastu, mis oli põhjustatud II maailmasõja pettumusest. Postmodernismi iseloomustab varasemate stiilide ja konventsioonide tahtlik kasutamine, erinevate kunstilise stiili ja meedia segamine ning üldine usaldamatus teooriate suhtes. 7. Keskaegne lokaalõigus süsteem. 17.sajand levisid Euroopas positiivse ōiguse ideed. Usuti, et inimesed on tegelikult head. Tegemist on õiguse tunnetusallikaga. Vastavad seaduste kogumikud tegid teatavaks tavaõigust. Sisuliselt koosnesid normid läänihärrade õigustest ja talupoegade kohustustest. 8. Mis on poliitika? Poliitika on kunst ja teadus, kuidas valitseda. (Majandus) Poliitika on selle määramine, kes mida saab, millal ja kuidas. Poliitika on võimu teostamine. Poliitika on protsess mille käigus jõutakse otsusteni.
Keiser Theodonius II ajal koguti kokku keiserlikud seadused, nii südnis Condex Theodisianus. Keiser Justianuse ajal tööd jätkuseid, sündis Corpus iuris civilis. Nii hakkas pikkamööda kaduma kasuistlikkus. Keskajal on põhjus trääkida lokaal e partikulaarõigusest. XVIII sajandist hakati kokku koguma sellised tavaõiguslikke sätteid, millega olid nõus läänihärrad. Saksamaa selle perioodi tuntum Sachenspiegel. Tegemist oli õiguse tunnetusallikaga. 1.3. Kodifikatsioonid ja valgustusajastu loomuõiguskoolkond. Kodifikatsiooni mõiste käibelevõtt on seotud valgustusaegse inglise teadlaste J. Benthamiga. Kodifitseerimine algas tegelikult juba enne valgustusaega. Juba XII XIII sajandil algasid mandril protsessid, mida nim rooma õiguse retseptsiooniks ehk ülevõtmiseks. Selle põhjuseks õiguse killuemine paljudeks lokaalõigusteks ja protsessionormide puudulikkus.NN prearetseptsiooni juhatasid sisse saksa juristid
Mõistete liigendamine võib olla universaalne ja paratamatu, aga mitte objekti omav. Nii jääks objektiivsus täitmata(teadusele vajalik) ja seega peab selle lahendama. Ei saa olla aprioorne käsitlus siis olla(lk 56). Vaatleme siis aposterioorset käsitlust. Teadvuse allikal on kogemus. Kogemus annab meile objekti omamise. Kogemus kinnitab, et miski eksisteerib ja sellisel viisil; siis saab väita, et see on olemas(eksistentsiväited on kogemusega õigustatud). Kummagi tunnetusallikaga pole võimalik täita objektiivsuse nõuet; nii ei täideta loodus kui teadus nõuet. 15. prg. Eelmises paragrahvis näidati, et loodusteadus pole võimalik. Aga siiski väidetatakse, et loodusteadus on praktiliselt olemas. Selline probleem tekib millal: eristus asjad iseendas ja nähtumused. Räägime loodusest kui iseendast, siis ei teki seda probleemi. Eristame looduse kui asjad iseendast loodusest kui nähtumusest meile. Kanti kriitiline mõtlemine siin:
annaabi.ee 
