allunud. Järelduseks saadi et meestest 65% olid kuulekad ja suutsid minna kuni 450 voldini. Sama suur osa oli ka kuulekaid naisi. Kuid nemad lõpetasid katse juba 370 voldi juures. Tegelikkuses elektrilööke ei saadud ning ainukeseks katsealuseks oli nn elektrilöökide andja. Selle katsega näidati teaduslikult, et kuuletumine vabastab inimese vastutusest ja et inimesel on kergem alluda kui vastu hakata. Kas selline katsetamine on õiglane ning kas sellisel viisil inimese tunneteni jõudmine annab kindla vastuse ja järelduse? Minu jaoks on inimese tundeid ja emotsioone hõlmavad katsed kõige keerukamad ja ka huvitavamad. Samuti saab ka öelda et need on kõige tähtsamad. Kuna mille uurimine saab olla veel põnevam ja vajalikum kui iseendi liigi elu ja käitumise uurimine?! Arvan, et S. Milgrami katse oli kõigi jaoks õiglane. Õige katsealune tundis küll süümepiinu, närvilisust ja alluvustunnet, kuid see väga väike
Kodukirjand Ellumõistetu F. Dostojevski ,,Kuritöö ja karistus" Inimene on veidralt loodud olevus, kes ei juhi alati oma tundeid ja mõtteid. Juhtimatud aistingud võivad viia tegudeni, mida tegelikult teha ei taheta või hiljem kahetsetakse. Teod omakorda viivad tunneteni, mida tunda ei taheta või ei suudeta. Ilmselt võib süükoormaga suremine olla lihtsam kui sellega elamine. Teiste inimeste keskel elades saadakse pidevalt neilt tagasisidet, mis on hästi, mis halvasti ja need hinnangud mõjutavad suuresti arvamust enese suhtes. Kui kaaslased ka ei tea tehtud pattudest, siis tegija ise teab ikkagi ja peab selle teadmisega elada suutma. Usun, et enamus meist tahab sisimas olla hea inimene ja teistele meeldida. Tekib suur hirm,
Selleks, et usaldama hakata, tuleb kogeda ka kannatusi ja pettumist. Igal tasemel on oma optimaalne aeg - vanused on individuaalsed ja vale oleks kellegi arengut kiirustada või aeglustada. Inimene areneb terve elu jooksul. Kõige olulisem isik on lapse jaoks ema; armastus on olemas - psühholoogilised vajadused on rahuldatud ja üldised positiivsed tunded on rahuldatud. Hoolitsemine võib viia negatiivsete tunneteni (probleemne aste), siis pole laps valmis läbima järgmist astet (nt laps karjub ja ema ei tee välja - negatiivse sisuga tunne). Kriitika teooriale- kirjeldav ülevaade; arengupõhjuseid pole välja toodud; mõisted ebatäpsed; kritiseeritakse, et naised ja mehed sotsialiseeruvad erinevalt - pole erinevusi välja toodud.
annaabi.ee 
