Eesmärk täielikum teadmine maailmast. 2. gnoseoloogia õpetus tunnetamisest/tunnetusteooria. Suhtub maailma kui objekti, millele vastandub tunnetav subjekt. Põhitähelepanu subjektil. Uurib subjekti ja objekti vahekorda tunnetusprotsessis, teadmiste suhet tegelikkusega, inimliku maailmatunnetuse võimalusi, teadmiste tõesuse ja usaldusväärsuse kriteeriume. Vaatleb maailma subjektiivse reaalsusena. Olev on olemas vaid selle tunnetatavuse ja tunnetatuse ulatuses. Pead tõstab KAHTLUS. Descartes. Püüdlus üha kindlama teadmise poole. 3. Eksistentsifilosoofia subjektivistlik õigusfilosoofia, saab alguse kahtlusest, kahtlus korrastatuse olemasolus, eitab loomuõiguse siduvat jõudu positiivse õiguse suhtes. Positiivne õigus on ajalik ja muudetav. Eesmärk muuta positiivne õigus paremaks. Paremuse sisulised kriteeriumid ja need on eelkõige tuletatud
Teadvustatud seiundis liiguvad ainult. Jääb tunnetusele teadmatuks, et mis on hing olemuselt. Psühholoogilised, kosmoloogilised ja teleoloogilised ideed. Viimane puudutas Jumala ideed. Olemuse mõiste, mida ei saa kinnitada ega ümber lükata. Teiseltpoolt on selleks intellektuaalne vajadus. Seda vajadust tuleb vaos hoida ja õigetes piirides hoida. Piir ja tõke. Erinevus? Üheltpoolt on oluline teada piiri; teiselpoolt onr aske rääkida piirist, sest me ei saa üle piiri astuda. Tunnetatavuse piir. Kuidas kirjeldame piiri? Et piiri tunnetada, siis selleks peab kirjeldama seda, mis on piiri taga – mingi kahe asja vahel. seda kujundit ei saa siia rakendada, sest üle piiri ei saa minna – teiselpool piiri on muu valdkond, mida ei saa kirjeldada ega määratleda. Selline olukord on tõkke – tõkestatud sinna liikuma. Teadus on just tõkestatud sinna liikuma, sest ta ei saa rääkida asjast iseendas. *Nähtumused - ajalis-ruumiline sfäär. Teaduse poolt kirjeldatud
annaabi.ee 
