uurimist ning läbikatsumist. Teiste akadeemilise skepsise juhtfiguuridena võib nimetada näiteks Karneadest Küreenest (214- 129 eKr) ja tema õpilast Klitomachost (175- 110 eKr). 2.3 Noorem skepsis Antud perioodi rajajaks peetakse Ainesidemost, kes tugines enamasti Pyrrhoni õpetustele. Ainesidemose peateoseks loetakse "Pyrrhoonlikud õpetused", millest on säilinud mõningad katkendid hilisemate autorite töödes. Ainesidemos keskendus tõe tunnetamatuse üksikasjalikule uurimisele ja töötas välja väga palju võtteid, kuidas dogmaatilise filosoofi tõekspidamisi (dogmasid) kahtluse alla seada. Kui keegi esines mingi väitega, millesse Ainesidomos uskus, sai selle väite vaieldamatust kahtluse alla seada ning näidata, et sama hästi võiksime uskuda ka vastupidist väidet. Ainesidemos sõnastas oma põhimõtted kümne põhilise skeptilise argumenditüübina ehk troobina, mis on kirja pandud Sextuse Empiricuse poolt
Eklektitsismi ülekaal hajutab skepsise Akadeemiast õige pea. 3.3 Noorem skepsis Noorem skepsis leiab aset Aleksandrias. Selle silmapaistvaks viljelejaks osutus Ainesidemos, kes tegutses filosoofia õpetajana ning vastava kooli juhina tõenäoliselt aastatuhande vahetuse paiku. Mõningate uurijate oletusel ka viimase eelkristliku sajandi lõpul. Ainesidemos toetub oma filosoofilises arutlustes skepsise loojale Pyrrhonile. Ainesidemose peamine huvi näib koondunud olevat tõe tunnetamatuse üksikasjalisema uurimise ümber. Selle tulemused on ta kokku võtnud kümnesse punkti, mis peavad veenma lõplikult meie taju ja tunnetuse relatiivsuses esemete suhtes. Need kümme punkti on: elusolendite üldine erinevus, inimeste endi erinevus, meeleorganite erinevus, erinev ruumiline vahekord objektiga, vahelasuvate asjade segavus, erinevad subjektiivsed seisukohad, asjade erinev toime kvantumi ja ehituse poolest, kõige suhtelisus, muljete sagedus ja haruldus ning erinevus kasvatuses,
annaabi.ee 
