loodud · Maailm ei ole tunnetatav - me ei või teada midagi konkreetset või õiget maailma kohta. Kuidas jagunevad idealistid? · Objektiivsed idealistid · Subjektiivsed idealistid Mida väidab objektiivne idealism? · Maailm luuakse mingi inimteadvusest erineva mõistuse poolt (jumal, absoluutne idee). Mida väidab subjektiivne idealism? · Maailm luuakse subjekti mõistuse poolt. Mida tähendab filosoofias subjekt? · Objekti vastandit · Objekti tunnetajat Millised on 4 idealismi ajaloolist vormi? · Antiikaja idealism · Keskaegne idealism= realism · Saksa klassikaline filosoofia · XX. saj. idealistlikud koolkonnad Milline on antiikaja idealismi põhiidee? · Antiikaja idealism vaatleb maailma, kui mingit passiivset materjali. · Konkreetsed esemed tekivad alles siis, kui selle maailmaga ühendatakse mõisted ja ideed. Milline on keskaegne idealismi põhiidee? · Mõisted eksisteerivad reaalselt.
erilised tahud tähenduse alles läbi kellegi silmade. Olenevalt vaatevinklist, kaugusest ja asukohast on võimalik sama maastikku erinevalt tõlgendada, seda nii visuaalselt kui sisuliselt (Sinijärv 2001). Mulle meeldib see mõte, sest see julgustab maastike erinevalt kirjeldama. Ann Marksoo arutleb väite „pole inimest pole maastikku?“ üle ning leiab ,et inimkonna kaasaegse maastiku mõiste nõuab tõesti inimese kohalolekut kui üht maastiku osist, kuid mitte kui tunnetajat, kes maastiku alles oma kujutlustes loob. Sellest väitest ei saa ma väga hästi aru. Kas maastiku ei eksisteeriks inimeseta või saab mõistet „maastik“ kasutada vaid inimesest lähtudes? Ilmselt on autor mõelnud, et inimene ei loo maastikku, küll aga eristab erinevaid maastikutüüpe. Are Kont arvab et maastikku ei saa määratleda kui üksnes looduslik-territoriaalset kompleksi, vaid kui väga keerukat süsteemi, mis on teatud aja jooksul kujunenud inimese ja looduse
oleks vaba ajaloolisest kontekstist. Filosoofia loob maailma skeemi, kuid ei suuda seda seletada. Hans-Georg GADAMER (1900-2002) muutis hermeneutika möödunud sajandil üheks põhiliseks filosofeerimise meetodiks. Tema tuntuim raamat on Tõde ja meetod (1960). Ta toetus paljuski Heideggerile. Keel ainuke mõistetav olemine. Mõistmise aluseks on eelmõistmine, mille kujundab traditsioon ning mis omandatakse keele kaudu. Tõde on verifitseerimatu, kuid tunnetatav tervikuna ja muudab tunnetajat. Mõistmise protsessi algstruktuuri kuuluvad nii eelarvamus kui ka autoriteet ja traditsioon. Neid koondades kasutab Gadamer mõistet mõjutusajalugu. Minevik määratleb pidevalt olevikku. Pole võimalik eristada mingit ajaloolist vaatepunkti, sest ajaloolised horisondid kattuvad. Gadamer ise nimetab oma õpetust filosoofiliseks hermeneutikaks. Gadamer lähtub sellest, et mõistmine on olemasolemise enda olemisviis. Gadameri filosoofilise hermeneutika teemaks on inimolemise ontoloogia.
annaabi.ee 
