palju võtteid, kuidas dogmaatilise filosoofi tõekspidamisi (dogmasid) kahtluse alla seada. Kui keegi esines mingi väitega, millesse Ainesidomos uskus, sai selle väite vaieldamatust kahtluse alla seada ning näidata, et sama hästi võiksime uskuda ka vastupidist väidet. Ainesidemos sõnastas oma põhimõtted kümne põhilise skeptilise argumenditüübina ehk troobina, mis on kirja pandud Sextuse Empiricuse poolt. Võib öelda, et need troobid näitavad kõikvõimalikke viise, kuidas tunnetajale mingi asi nähtub või tundub. Sextus Empiricus (erinevate andmete põhjal umbes 180- 210 pKr) oli Kreeka arst ja filsoof, kes töötas Aleksandrias ja Ateenas. Teda peetakse üheks olulisemaks noorema skepsise esindajaks ja tema tööde abil teamegi paljus antiikskeptitsismi. Sextus Empiricus eitas teadmise olemasolu, pidas jumala ja hinge olemasolu tõestamatuks. Õpetas, et õnnelik saab olla ainult see, kes hoidub otsustustest. Tunnistas siiski ka võimalust jõuda empiiriliste
Välise maailma olemasolu pole sugugi kerge tõestada, sest me saame selle kohta infot üksnes meelte kaudu. See mida tajume, seda ei pruugi üldse olemas olla. (Nt: film nimega Matrix.) Kui ka välismaailm on olemas, ning me tegutseme selles, siis meie (st meie igaühe mina) ei pea olema seal kus me tegutseme. Nt: ajud vannis. TUNNETAMISE PROBLEEM Naiivrealism ehk argirealism: Maailm ning asjad on püsivalt ja objektiivselt olemas, sõltumata sellest, kas keegi neid tajub. Tajud näitavad tunnetajale, mis maailmas tõeliselt on: maailm on just selline, nagu ta paistab, näivus on tõelus. Naiivrealismi probleeme: Asjad on muutlikud ja kaduvad. Mis on tõeline? Millised asjade omadused on tõelised? Millised on normaalsed tajumistingimused? Miks tajuvad erinevad subjektid asju erinevalt? Mida tähendab tajuda unenäos? Mis peaks tagama taju adekvaatsuse? 4 (L2) ANTIIKFILOSOOFIA kujunemine Antiikfilosoofiat võib jagada nelja perioodi:
annaabi.ee 
