poes, mis keegi ostis), teadusliku vaatluse puhul vaadeldakse kedagi mingil kindlal eesmärgil on püstitatud hüpotees. Osalusvaatluse puhul tekib inimestega tihe kontakt (näiteks sotsioloog sulandub mingisse inimgruppi ja teised ei tea, et nende käitumist analüüsitakse). Õiguse sotsioloogia kui sotsioloogia osa kui sotsioloogia kui teadus võtab oma uurimisobjektiks õiguse, siis tähendab see, et õigus on ühiskondlik nähtus ja sotsioloogia tunnetabki teda sellisena ja kasutab selle uurimiseks enda uurimismeetodeid. Ülesandeks välja selgitada õiguse roll ühiskonnas, vaadelda õigust erinevate instituutide hulgas ja inimese käitumisele otsitakse ja ka leitakse sotsiaalseid mõjureid. Keskendutakse sellele, et inimeste normivastane käitumine tuleneb ühiskonnast enesest hälbekäitumise juured peituvad ühiskonnas. Otsib Õiguse sotsioloogia kui õigusteaduse osa erinevad õigusharud on hakanud järjest enam
vaadelda nii sotsioloogia kui õigusteaduse kontekstis. See on oluline, kuna pole selge kas õiguse sotsioloogia on sotsioloogia osa või on tema hoopis õiguse osa, millega tuleks tegeleda vaid õigusteaduskonnas. Vastus leidmata. Tegelikult niisugune teadus mis asub nende piirimail, ristumiskohas. Õiguse sotsioloogiast kui sotsioloogia osa- sotsioloogia kui teadus võtab oma uurimisobjektiks õiguse siis tähendab see seda, et õigus on ühiskondlik nähtus, ning sotsioloogia tunnetabki teda sellisena ja kasutab selle uurimiseks enda uurimismeetodeid. Kui sotsioloogia võtab õiguse enda uurimisobjektiks siis on tema ülesanne välja selgitada õiguse roll ühiskonnas-vaadata õigust erinevate instituutide hulgas. Inimese käitumisele otsitakse ja leitakse sotsiaalseid mõjureid. Inimese mistahes käitumine-normivastane käitumine tuleneb ühiskonnas enesest. Kõikide nähtuste arutamisel keskendutakse ühiskondlikele probleemidele