sellel võivad olla mistahes väärtused. Kuna osakese mass ei muutu, võib muutuda kiiruse väärtus ja suund ükskõik milliseks. See aga tähendab, et järgmisel hetkel me ei tea enam üldse, kus osake asub. Kvantmehaanikas esineb veel palju makromaailmas tundmatuid nähtusi. Näiteks nn. tunnelefekt, mis seisneb selles, et osake võib minna ühest olekust teise ka siis, kui tal selleks piisavalt energiat ei ole. Seda efekti kasutatakse tänapäeval suure lahutusvõimega mikroskoopides – tunnelmikroskoopides. Elektroni energia aatomis on seda suurem, mida kaugemal see tuumast asub. Massidefekt seisneb selles, et vabalt eksisteerivate nukleonide masside summa on suurem kui sama arvu nukleonide masside summa tuumaks koondunult. Mass kaoks nagu kuhugi ära. See loomulikult ei kao kuhugi, vaid muutub tuumaks ühinemisel elektromagnetiliseks kiirguseks. Bohri mudel Radioaktiivse lagunemise korral peaks rõhutama, et poolestusaeg ei ole aeg, mis kulub
tulema läbi mikroskoobi meie silma. Kuid selle juures annab footon osa oma impulsist elektronile ja see võib liikuda ei tea kuhu. Kvantmehaanikas esineb veel palju makromaailmas tundmatuid nähtusi. Näiteks nn. tunnelefekt, mis seisneb selles, et osake võib minna ühest olekust teise ka siis, kui tal selleks piisavalt energiat ei ole. Seda efekti kasutatakse tänapäeval suure lahutusvõimega mikroskoopides tunnelmikroskoopides. Statistikas näidatakse, et mida suurem on osakeste hulk, seda väiksemad on hälbed keskväärtustest ja seda kindlamini võib nende parameetreid ennustada . Seega võib öelda, et näiteks üksiku aatomi käitumine on kaunis ettearvamatu, aga keha kui väga paljude aatomite kogum käitub juba küllalt ettearvatult ja seda saab teha Newtoni seaduste abil. 91 11.1
annaabi.ee 
