rippsildade ehitamise laine. Golden Gate San Francisco 1937.a. L-1280m Verrazano New York 1964.a. L-1300m Maailma pikim Akashi-Kaikyo 1998.a. L-1991m, üldpikkus 3,9 km 1998 Pikim meresild Läänemeres Malmöt ja Kopenhagenit ühendav vantsild 7845m 12. Tunneliehituse areng kanalid, raudteetunnelid, Alpi tunnelid kuidas on toimunud areng. Mis on eriti hoogustanud ja millal tunneliehitust. Kõige märkimisväärsemad tunnelid Rooma ajal ehitati alustati kaitse eesmärgil rajatud tunnelitest ja peale impeeriumi lagunemist ei olnud enam orjadest töökaäsi, kes vaevaliselt meeter meetri haaval neid ehitasid. Alles 17 saj hakati kasutama püssirohtu. Keskajal rajatud tunnelid olid ainult kaevanduse tunnelid, veejuhtmed ja salakäigud. Üleüldise arenguga ja kaubavahetuseks mõeldud transpordi arenemisega maailmas arenesid teed ja sillad ning ka tunnelid. Eristada võime raudtee-, maantee- ja segatunnelid. Hüdrotehnilised tunnelid, kommunikatsioonide tunnelid,
Radoonioht on fikseeritud Astangu ehitusmääruses(KO 2005, 157, 1622) ja maaala käsitletakse radooniohtliku alana. Radooni hoonetesse sattumise vältimiseks peab järgima standardit EVS 840:2003 Radooniohutu hoone projekteerimine. Piirkonda on põhjalikumalt uuritud Eesti Geoloogiakeskuse poolt (Astangu maa-ala keskkonnareostuse uuringu aruanne, 2006). Radooni allikateks on klindil paljanduvad diktüoneema argilliit ja fosforiit. Eriti kõrge radoonisisaldusega on astangusse rajatud tunnelitest väljaveetud ja astangu alustest tiikidest pärit materjal, mis moodustab enam kui 4 m paksuse kihi milles on kohati argilliiti enam kui 50 %. Andmed näitavad, et Astangu maa-ala pinnaseõhus on radooni sisaldus väga varieeruv, valdavalt kõrge või väga kõrge ja ületab Eestis kehtestatud piiranguteta ehitustegevuseks lubatud piirväärtuse (50 kBq/m3) kuni 10 korda (Astangu maa-ala keskkonnareostuse uuringu aruanne, 2006). 3.10 Hüdrometeoroloogilised tingimused 3.10.1. Tuul
annaabi.ee 
